MINEVIKUHETK | 1. oktoober: Aleksander Suur lõi Gaugamela lahingus pärslaste suurt sõjaväge

Gaugamela lahing toimus tänapäeva Iraagi põhjapoolsetel aladel. Makedoonia ja hellenite liidu sõjaväge juhtis Aleksander Suur. Aleksandri tunduvalt väiksearvulisema armee vastas seisis Pärsia kuninga Dareios III sõjavägi. Tänapäeva ajaloolased on jõudude vahekorraks arvanud 47 000 makedoonlast/kreeklast ning kuni 60 000 pärslast. Selgelt liialdanud antiikautorid pakkusid pärslaste sõjaväe arvuks lausa kuni miljon meest.

Vaenuväed kohtusid avaral lagendikul, kus pärslastel oli võimalik oma suur sõjavägi eelisolukorda asetada. Neile kuulusid ka sõjaelevandid ja -vankrid. Makedoonia vibumeestel õnnestus aga suurem osa vankrite juhtidest enne sihtmärgini jõudmist tappa, mis tekitas vastasväes suurt segadust ja kokkupõrkeid. Aleksandri faalanks töötas hästi – sõjavankrite ebaõnnestumisele järgnenud heitluses jäi Makedoonia ja Kreeka distsiplineeritum ühisvägi peale. Oma osa mängis võidus ka Aleksandri geniaalne sõjastrateegia.

Võiduka Aleksandri kaotused polnud üldsegi suured. Erinevatel andmetel hukkus Makedoonia kuninga sõjaväes kuni tuhat sõdurit, ent Dareiose kaotused ulatusid vähemalt 40 000 sõjameheni. Lahing oli Aleksandri jaoks suureks õnnestumiseks – ta sai liikuda edasi Babüloni poole ning vallutada ligi poole Pärsiast. Dareios tapeti peagi oma sõdurite poolt, mille üle oli Aleksander Suur suurt kahetsust tundnud – Makedoonia kuningas oli nimelt oma vaenlast kõrgelt hinnanud.