Foto: PantherMedia/Scanpix
Eesti
1. oktoober 2019, 00:12

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas vanasti neiud ennast abiellu pakkusid

Harrastusajaloolane Aleksander Kruusberg tõmbas läinud sajandi kahekümnendail aastail ajakirjas Eesti Kirjandus paralleele Eestis tuntud tupelekutsumise ja juudi ning Babüloonia aastatuhandeid tagasi kehtinud tavade vahel. Juudi tüdrukud tantsisid lõikuse ajal viinamägedel end välja pakkudes, et sealviibijate seast endale meest saada. Babülonis olnud aga tavaks, et riigivalitsus korraldas külades täisealiseks saanud tüdrukute oksjoneid. Ilusate müügist korjatud raha jagatud inetutele ja vigastele kaasavaraks.

Eesti neiud võisid aga vanal ajal endid ise kolm korda aastas kirikumäel poistele pakkuda, iga kord kolm pühapäeva järgemööda, teab Kruusberg. Selleks läinud tüdrukud kirikumäele, tühi noatupp vööl, ja loitsinud: „Tupele! Tupele, noored mehed! Kui on väits, siis väänge sisse!“ Eks poisid siis proovisid, kas nende väits kõlbab või mitte – vastumeelse noormehe väitse olla tüdruk tupest välja tõmmanud ja maha visanud. Kuid enamasti käinud ennast sedasi välja pakkumas ainult ulakad tüdrukud. Nii pole siis ka kindel, et neiud viimases mehelesaamise hädas tühja noatupega kirikumäel luusisid sobivat abikaasat otsides või koguni see, et protestisid tavakombe vastu, mis ainult noormeestele kosimisõiguse andis...

Igal juhul hakati seda kommet viksima maarahva seas varsti pahaks panema. Lõpuks kadus meil tupelekutsumise komme sootuks.