Meistervaras Adam Worth juhtis Londoni kuritegelikku võrgustikku

Südaöösel vastu 1876. aasta 25. maid oli London mähkunud paksu uttu. Kolm hästi rõivastatud, torukübaraga härrasmeest lonkisid mööda moekat Piccadilly tänavat. Üks meestest võttis koha sisse pimedas ukseavas, et vahti pidada, teised kaks jätkasid liikumist piki Old Bond Streeti, kus paiknesid külg külje kõrval kunstigaleriid ja antikvariaadid.

Kaks meest – meistervaras Adam Worth ja tema käsilane Junka Phillips –peatusid maja number 39b kõrval. Seal asus kunstigalerii Thomas Agnew & Pojad. Viimastel nädalatel oli galerii päevasel ajal pilgeni inimesi täis. Londonis soovis igaüks näha galerii viimast soetist: Devonshire’i hertsoginna Georgiana Cavendishi portreed. See teos, mille oli maalinud kunstnik Thomas Gainsborough, oli kuu aega varem toimunud oksjonil püstitanud maailma kalleima maali rekordi. Sestsaadik tundis ka Adam Worth oma näppudes sügelust – see hinnaline teos tuli ära varastada.

Galerii fassaadi ees pani mürakas Junka Phillips oma tohutud käed kokku „pätiredeliks“. Sõnatult astus Worth kätest astmele ja ronis Junka õlgadele seisma. Seejärel pani mehemürakas oma peopesad bossi jalgade alla ning lükkas ta viimase jupi mööda seina üles. Adam Worth tõmbas end vaikselt hoone teise korruse laiale karniisile.

Seal kangutas ta pingutuseta akna üles ja libistas oma kõigest 165 cm pikkuse keha avausest sisse. Tänavavalgustite unises valguses leidis Worth pikkade punaste lokkidega hertsoginna portree. Ta lõikas ettevaatlikult lõuendi raamist välja ja pani selle põrandale. Väikeses kaasavõetud kanistris oli vedelik, millega Worth õrnalt tupsutades maali tagakülge niisutas. Nüüd oli lõuend kokkurullimiseks piisavalt pehme, et kallis õlimaal sellel pragunema ei hakkaks.

Peagi pärast seda seisis Worth taas all Old Bond Streetil Junka Phillipsi juures. Umbes meetripikkuse kokkurullitud lõuendi kinnitas Worth karusnahkse mantli siseküljele. Kui vandenõu kolmas liige – sell nimega Little Joe Elliott – seejärel oma vahipos­tilt Piccadillyl märku andis, et tee on puhas, jalutasid kuri­kaelad minema, nagu olnuks nad kolm sõpra, kes hilisel öötunnil kodu poole kõnnivad.

Tegelikult oli Adam Worth Victoria ajastu geniaalseim kurjategija. Ta elas nagu prints ja seltsis Inglismaa ülemklassiga tänu oma heale sissetulekule arvututest vargustest, mida ta kavandas oma stiilses häärberis Thamesi lähedal.

19. sajandi Inglismaad vapustanud kuritegudest saad lähemalt lugeda septembrikuu Imelisest Ajaloost.