MINEVIKUHETK | 30. september: hambaravis kasutati esimest korda narkoosi

William Morton alustas Bostonis hambaraviteenuse pakkumist 1844. aastal. Ta oli aasta hiljem Massachussettsi Üldhaiglas kohal, kui tema kolleeg Horace Wells katsetas ebaõnnestunult lämmastikoksiidi valuleevendavat mõju patsiendile. Morton võttis endale eesmärgiks leida selleks usaldusväärsem keemiline ühend. Mees võttis ühendust oma endise õpetaja, keemiku ja arsti Charles Jacksoniga, kellega ta oli valuvaigistite puhul ka varem koostööd teinud. Koos leiti, et parim lahendus on eeter.

1846. aasta 30. septembril katsetas Morton uut tuimastust patsiendi peal, kellel oli vaja valutav hammas välja tõmmata. Operatsioon oli edukas ning sai ajalehtedes palju positiivset kõlapinda. Ligi kaks nädalat hiljem kasutati eetrit vähkkasvaja eemaldamise operatsioonil. Morton üritas keemilise valuvaigisti koostist saladuses hoida, ent peagi mõistsid teised arstid, et salapärase „Letheoni“ nime all peidab end dietüüleeter.

Morton hankis kuu pärast avastust tuimastusvahendile patendi, mis tekitas arstide seas suurt pahameelt. Kuigi Morton lubas, et ta ei piira eetri kasutamist haiglates, vaid tema motiiviks oli takistada eetrit valesti ära kasutada, nähti selles teos ebaõiglast käitumist. Mortonil tekkis ka patendiga pikkadeks aastateks probleeme, sest paljud arstid, sealhulgas tema endine õpetaja Jackson, soovisid avastust enda nimele. Lõpuks jäi patent läbisurumata ning eeter läks tavakasutusse. Siiski tuntakse William Mortonit mehena, kes tõi maailma arstiteadusesse anesteesia.