1942. aasta juuni Inglise väljaanne “World Review” toob ära Edward Hultoni intervjuu Briti lennundusminister sir Richard Stafford Cripps’iga.
Balti riigid Eesti, Läti ja Leedu peavad kuuluma NLiitu. Nad olid pikka aega tsaaririigi osa ja mitte keegi ei arvanud, et nende kuulumine Tsaari – Venemaale olnuks ebaõige.
1941. aasta 13. juunil ilmus TASSi teade, milles välisminister Molotov ja Saksa suursaadik Moskvas Schulenburg teatasid, et vaenulikud jõud soovivad Saksa – Nõukogude sõda. Molotov oli juba aasta aega varem ühes raadioesinemises vihjanud, et NLiitu tahetakse vägisi sõtta kiskuda.
1941. aasta 17. – 18. juunil tungisid Nõukogude diversiooniväeosad korduvalt Saksamaa poolt kontrollitud territooriumile.
1941. aasta 21. juunil avaldas USA avalikult NLiidule toetust sõjas Saksamaa vastu.
1941. aasta 22. juunil alustasid Saksamaa ja Rumeenia sõjategevust NLiidu vastu.
1941. aasta 24. juunil senaator Harry Trumani üleskutse NY Timesis: toetame vastavalt vajadusele mõlemat sõdivat poolt, et sõda kui hea finantsprojekt kauem kestaks, ja et sakslased ja venelased teineteist rohkem tapaks.
Postimees 1933
Salaklausel Balti riikide kohta? ... Läti kaitseväe häälekandja "Latvijas Kareivis" toob ära Pariisis ilmuva "Figaro" järele paljastused sõjaväelise salalepingu kohta, mis sõlmitud 3. aprillil 1922. aastal Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel. See sõjaväeline salaleping sisaldavat ka erilise klauseli Balti riikide kohta, mis kõlavat järgmiselt: "... kuidas kindlustada Nõukogude Venemaale väljapääsu Balti merele. Demarkatsiooni joon Venemaa ja Saksamaa vahel peab minema üle Salatsi, Volmari ja Ostrovi."
1938. aasta 3. juuni "American Hebrew": kõige mõjukamad ametikohad Venemaal, Inglismaal ja Prantsusmaal on juutide käes.
Need kolm iisraeli poega aitavad kõrvaldada Saksamaa diktaatori.
Eesti muutus iisraeli pojaks teatavasti 1940. aasta suvel...
Saksa okupatsiooni ajal Eestis oli Inglise orientatsioon hullem kuritegu kui kommunistiks olemine.
http://epl.delfi.ee/news/kultuur/akadeemia-nr-1-pingelisest-ajaloost.d?id=67582904
Ajalehes The Times avaldati 17. oktoobril 1944 lootust, et Balti riikidest saavad Nõukogude Liidu näidisvabariigid.
1940. aasta 26. juuli ajaleht The Times kiidab Balti riikide ühinemise NLiiduga heaks, sest see on parem kui kuuluda uue natsionaalsotsialistiku Euroopa koosseisu.
Juba 1940. aasta suvel teatas USA president Roosevelt, et kui kommunism balti rahvastele ei meeldi, siis võivad nad ju oma kodumaalt lahkuda. Sama varianti kaaluti ka II maailmasõja aegsetel liitlaste konverentsidel, jäi aga logistiliste probleemide tõttu teostamata.
NSV Liidu suursaadik telegrafeerib 9.oktoobril 1939 Londonist Moskvasse:
" First Lord of the Admiralty Churchill lähtub seisukohast, mida ta kaitses ka varem, et tänapäeval ei põrku Inglismaa ja NSV Liidu huvid kusagil kokku. Samuti pole Inglismaal alust vastu vaielda NSV Liidu tegevusele Baltikumis. Muidugi võivad mõned sentimentaalsed liberaalid ja leiboristid valada pisaraid seoses "Vene protektoraadiga" Eesti ja Läti üle, kuid sellesse ei saa suhtuda tõsiselt. Churchill mõistab suurepäraselt, et NSV Liit peab olema Balti mere idakalda peremeheks."
Kui olekski mobilisatsioon õigeaegselt tehtud,ei oleks see kuidagi lisanud tehnilist võimekust,et saada samale tasemele idavaenlasega.Meil puudus lennuvägi ja soomusvõimekus.FT-17 ei olnud enam tankina käsitletav,sest see polnud WW-1,vaid WW-2.Motiveeritud me muidugi olime ja jalaväe osas ei oleks vaenlane eriti kõvem olnudki.Küll aga oleks meid algusest peale kaitsesse surutud ning samal ajal meie linnu pommitatud,et vastupanutahet murda.Rünnata polnud meil erilist lootust,sest kohaliku tähtsusega vasturünnak oleks lõplikku kaotust lihtsalt edasi lükanud!
Kui hunt juba karjaslambaid murrab siis muidufi on koerakasvatamin karjakaitseks lootusetult hiljaksjäänud.Aga selle raha eest mida Eesti Pank ja Eesti Vabariik said Nõukogude Venemaalt Tartu rahu järel oleks Vabadussõjaliste sõnul võimalik olnud kullast kindlustused piirile ehitada ... olid aga vaid vabadussõja aegsed rohtujasvanud kaevikud ...
"1938.aastal kandis poliitilise politsei agent ette, et rahvas peksab keelt sellest, kuidas minister Selter lühikese ajaga õige rikkaks saanud...... .... Juudi ärimehed kiitvat Selterit sellepärast, et Selter olevat aus mees - kui saavat meelehääd, siis tegevat ka seda, mis meelehää andmisega soovitud. Varemalt olevat olnud aga sarnased ministrid, kes võtnud altkäemaksu, kuid ei olevat midagi selle eest teinud. ..."
Allikas: Pilvi Blankin Salmin Kadunud maailm lk 115.
Estonia uppumise asjaolud on salastatud aastani 2064.
Inglismaa ja USA ei avanud II maailmasõjaga seotud arhiive aastal 2017, mil salastatud lõppes, vaid salastatust pikendati aastani 2045, sest maailm ei olevat veel valmis seda infot vastu võtma.
1864 - kogunes I internatsionaal Londonis.
1939 - allkirjastati NLiidu - Saksa leping elanikkonna vahetuseks.
1978 - hukkus Eesti viimane metsavend August Sabe.
2013 - Lasnamäele õigeusu kirik
Baaside leping on Rahvasteliidus registreeritud leping, mis sõlmiti Briti garantiidest lähtuvalt, Saksamaalt tegevuse vastu. Baltikumis esindas Briti huve Nõukogude Liit.
1939. aasta 2. juunil Suurbritannia ettepanek, kus nõutakse Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Türgi ja Belgia garanteerimise õigust nii otsese, kui kaudse agressiooni puhul Saksamaa poolt.
6. juuni - Eesti saadik A. Torma esitab Briti valitsusele noodi, milles lükatakse tagasi suurriikide poolt peale sunnitud garantiid.
7. juuni - vastuseks suurriikide diktaadile kirjutatakse alla hoopis Eesti Vabariigi ja Saksamaa vahelisele mittekallaletungi lepingule ja selle salaprotokollile, mis kohustas Eestit koordineerima NLiidu vastaste kaitserajatiste ehitamise Saksamaaga.
1939. aasta 26. juunil algasid Nõukogude Liidu, Suurbritannia ja Prantsusmaa kindralstaapide läbirääkimised Moskvas. Need lõppesid 1. juulil kompromissiga: Balti riigid allutatakse kolmikliidu lepingu tingimustele salajase protokolli alusel ilma nende nõusolekuta.
Teie kirjutatu tolleaegsest lepingust, viimane lause, > Balti riigid allutatakse kolmikliidu lepingu tingimustele salajase protokolli alusel ilma nende nõusolekuta ?
Selline otsus siis.-.-.-.-?
Inglismaa avalikustas 12. juulil 1941 ja 26. mail 1942 Nõukogude Liiduga sõlmitud kokkulepped ning lepingud, tehes teatavaks seda, mis juba kauemat aega oli faktina tuntud: poliitiline ja sõjaline koostöö Nõukogude Liiduga oli Inglismaal juba Saksamaa ja Nõukogude Liidu lepingute (MRP) sõlmimise ja kehtimise ajal olemas, kuigi lepingute tekstid seda selgesõnaliselt - expressis verbis - keelasid.
Talvesõjas ründasid NSV Liidu pommitajad Soomet Eesti sõjaväebaasidest.
Mõistagi tekitasid vennalikust Eestist startinud punalennukid Soomes nördimust. Esimesel jõulupühal esitas Soome Eestile protestinoodi Nõukogude sõjalaevade peatumise vastu Tallinnas ning ähvardas sõjaliste aktsioonidega. Kaks päeva hiljem pommitasidki Soome lennukid Vaindlo saart, hävitades sealse tuletorni kui olulise mereorientiiri.
Sõjavägede ülemjuhataja Laidoner teatas, et Balti riikidel on targa poliitika tulemusena õnnestunud vältida Poola saatust, samas kui Soome on end asetanud hukatuslikku olukorda.
19. nov.1919.a. "Daily Herald": Me kontrollime Baltikumi, Soomet ja Poolat. Nende riikide iseseisvus on mõistagi vaid tinglik. Mitte ükski neist ei saa teha midagi ilma meie nõusolekuta. Sealsed valitsused olid võõra poliitika objektideks, mitte aga subjektideks, mida kasutati suurriikide omavahelistes poliitilistes mängudes.
Kuidas sai Päts loota Saksamaa ja NSV Liidu vahel puhkevale sõjale kui nad olid liitlased ja Saksamaa sõdis läänerindel Inglismaa ja Prantsusmaa vastu? Kas päts oli selgeltnägija? Isegi Stalin ei uskunud 1941 aastal juuni alguses, et Saksamaa ründab.NSV liit oli ju palju suurema sõjaväega riik kui Saksamaa, kolm korda suurema rahvaarvuga, tohutu suure maalahmakaga! Juba armee varustamine käinuks sakslastel üle jõu!
NLiidu välisminister Molotovi läbirääkimised Berliinis 1940. aasta 12. – 13. nov. Hitleri ja Ribbentropiga ebaõnnestusid.
Sakslasi vihastas see, et NLiit rõhutas oma huvisid Läänemerel, sakslaste huvist Afganistanis ja Pärsia lahe piirkonnas ei teinud Nõukogude pool väljagi. NLiit keeldus Kolmikpaktiga (Itaalia, Saksamaa, Jaapan) liitumisest. Sakslastele ei meeldinud, et Põhja – Bukoviina läks NLiidule, sest MRP seda ei käsitlenud. Samuti ei meeldinud sakslastele NLiidu käitumine Baltikumis, sest MRP ei näinud ette riigikorra muutmist ja annekteerimist. Lahkarvamusi oli ka Soome suhtes.
MRP rikkumise alla kuulusid ka vägede koondamine Saksa - Nõukogude piirile ja diversantide saatmine Saksa aladele. Ka Viktor Suvorov mainib seda teemat oma raamatus "Spetsnaz".
Stalin tahtis Laidoneri Eesti Laskurkorpuse juhiks panna, kuid eesti kommunistid Karotammega eesotsas laitsid selle maha, et Laidoner olevat liiga poolameelne. See oli argument, mitte see, et ta oleks eestimeelne või kommunismivastane - seda ta järelikult polnud.
KOMMENTAARID (30)