PIDULAUD KOHVIK-RESTORANIS VIRU: 1985. aasta kevadel hakkas kehtima Gorbatšovi kuiv seadus, mis lubas toitlustusettevõttes ühe prae juurde serveerida vaid 100 g viina või muud kanget alkoholi.   Pilt meie toonasest esindusrestoranist 1980ndatel. Foto: Viktor Salmre/ ERM
Toiduuudised
28. september 2019, 00:01

Nõukaaegne toidulaud: töökoht ja tutvused panid paika, kas vitsutad kahe suupoolega viinereid või passid poe ukse taga sibulaid

„Kindlasti polnud nõukogude aeg hall ja ühesugune,“ lükkab Eesti Rahva Muuseumi etnoloog Anu Kannike levinud arvamuse otsustavalt ümber. „Selle aja toidukultuurist rääkides eristuvad selgelt aastakümned: 40-50ndad kui vaesuse ja puuduse aeg; 60ndad kui kaubavalik oli poodides parim, mida nõukogude ajal üldse nähtud, ning 70-80ndad kui defitsiit jõudis nii kaugele, et ühel päeval ei olnud poes enam sibulat ja teisel soola.“ 

„Kindlasti polnud nõukogude aeg hall ja ühesugune,“ lükkab Eesti Rahva Muuseumi etnoloog Anu Kannike levinud arvamuse otsustavalt ümber. „Selle aja toidukultuurist rääkides eristuvad selgelt aastakümned: 40-50ndad kui vaesuse ja puuduse aeg; 60ndad kui kaubavalik oli poodides parim, mida nõukogude ajal üldse nähtud, ning 70-80ndad kui defitsiit jõudis nii kaugele, et ühel päeval ei olnud poes enam sibulat ja teisel soola.“ 

„Eestis, aga üldse Baltimaades, kohtab nõukanostalgiat palju vähem kui mujal Ida-Euroopas,“ ütleb Anu Kannike. Ta on viimased 15 aastat uurinud, kuidas inimesed nõukogude aja toidukultuuri mäletavad.  

„Muidugi tekitavad mõned asjad inimestes tagantjärele heldimust – näiteks ühised söömised-joomised koos töökaaslastega suurel asutuse peol. 

Edasi lugemiseks: