Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas erakonnamaastikule astus Eesti Rojalistlik Partei

Suurem kohin kerkis nende ümber 1992. aastal riigikogu valimiste eel. Rojalistid lõid käed kokku survegrupiga, mis Indrek Toome ja Mikk Titma loodud ühenduse Vaba Eesti paroodiana nimetas end Vaba Toome. Kuningriiklaste valimisliidu nimekirjas olid lisaks Kulbokile Priit Aimla, humoristist autoinspektor Kirill Teiter, Aadu Must, aga isegi Mati Unt ja tollase ajalehe Seitse Päeva peatoimetaja Vilja Laanaru (hilisem Savisaar, praegune Toomast).

Kaheksa kuningriiklast valitigi riigikokku ja nad suutsid fraktsioonigi moodustada. Üks nende meeldejääv ettevõtmine oli, kui nad naersid välja ettepaneku alustada riigikogus iga nädalat palvetunniga. Nad pakkusid, et siis võiks ju korraldada hoopis soome-ugriliku lotsimise. Ka tahtsid nad muu hulgas paasi fraktsioonivahetajat rändrüütliteks lüüa ja Torgu valla kuningriigiks kuulutada. Tegelikult olid nad muidugi Eesti vabariigi loomise agarad kaasalööjad, olgugi et end kuningriiklasteks kutsusid.

Nad ei olnud siiski kõige naljakam kooslus, mis 1992. aastal riigikokku pürgis. Küllap oli selleks Revali Karskete Rammumeeste Selts.