MINEVIKUHETK | 26. september: tsaar Aleksander I initsiatiivil loodi Püha Liit (1)

Püha Liidu loomisele pani aluse Vene tsaar Aleksander I pärast Napoleoni lõplikku kaotust. Näitlikult oli liidu eesmärk sisendada Euroopa poliitilises elus kristlikke väärtusi ja kuningate jumaliku õiguse põhimõtet. „Õiglus, armastus ja rahu“ said koalitsiooni põhimõtteks, mille järgi pidid liitu kuuluvad riigid käituma. Tegelikult oli tegemist demokraatia, revolutsiooni ja ilmalikkuse vastu võitleva ühendusega. Kolm liitunud riiki ühendasid jõud, et vältida revolutsiooniliste mõjude jõudmist enda juurde – kardeti eelnevalt Prantsusmaal toimunut.

Püha Liidu asutamisleping allkirjastati 1815. aasta 26. septembril Pariisis. Vaatamata „üllale eesmärgile“, mida lepingu sõnastusest välja lugeda sai, ei liitunud sellega Suurbritannia, Paavstiriik ega Ottomani impeerium.

Püha Liitu võib seostada ka mõned aastad hiljem loodud nelja ja viie riigi liitudega, kuhu kuulusid ka Suurbritannia ja Prantsusmaa ning mille eesmärkideks oli Viini kongressi järel Euroopas rahu ja jõudude tasakaalu hoidmine. Riikide viimastel kohtumistel ilmnesid kasvavad pinged just Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel, mis tekitasid ühendusse mõrasid. Suure löögi andis liidu jätkusuutlikusele ka Aleksander I surm 1825. aastal. 19. sajandi keskel puhkenud Krimmi sõda näitas, et Pühast Liidust polnud enam midagi järel.