Foto: PantherMedia/Scanpix
Eesti
21. september 2019, 00:02

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas vihane pastor poisile viis isa kirja pani (40)

September 1736. Tallinnas käis jutlustamas hernhuutlaste peamees krahv Nikolaus Ludwig von Zinzendorf, andes Eesti aladele levinud vennastekoguste liikumisele uut hoogu. Samal ajal sügas Jõhvis vanaldane auväärt kirikuõpetaja kukalt ja arutas endamisi, mida nüüd peale hakata. Tema probleem polnud vennastekogudused, vaid arvata kuuenädalane Pärtel. Ta sai ristitud – aga kuidas poisijõnglast kirikuraamatusse kanda?

Pärtli mõisateenijast ema oli vallaline. Õpetaja teadis, et sel juhul peab ta kirjutama raamatusse märkuse „hoora laps“ või pehmema võimalusena „väljaspool abielu sündinud laps“. Aga isanimega olid keerulised lood. Enam ei suutnud seda ükski võim ega vägi kindlaks teha. Ka tüdruk ise ei osanud asjasse selgust tuua.

Kenake teenijatüdruk pihtis vaid, et ega tema tohtinud vastu panna, kui mõisaülemad ta voodisse sebisid. Kõigepealt härra ise, seejärel valitseja ning lihtsamad mehed tulid riburada järel.

Õpetaja kirjutaski seletuse: „Väljaspool abielu laps. Ema: mõisa teenijatüdruk Sophia. Isad: J. Michail Murs von Uikart, Rosenhofi valitseja Andreas, assessor Brandt, Kõrtsi Jaak ja aednikupoiss Kristjan.“

Teadmata on, mida hiljem Pärtli isanimeks öeldi, kui seda mingis dokumendis vaja läks. Selle kohta ei ütle kirikuraamat midagi. Tolleaegseid kombeid teades jäädi teda nimetama ilmselt vaid ema nimega.