Maailm

MINEVIKUHETK | 18. september: Constantinuse võit Chrysopolise lahingus koondas võimu taas ühe Rooma keisri kätte 

Ohtuleht.ee, 18. september 2019, 10:15
Constantinus Suure kuju Yorki katedraali ees.Foto: Wikimedia Commons
18. septembril 324. aastal võitlesid kaks Rooma keisrit Chrysopolises otsustavas lahingus võimu nimel. Nendeks olid Constantinus ja Licinius.

Eelnevalt valitsenud keiser Diocletianuse idee kohaselt jagunes võim alates 293. aastast nelja valitseja kätte – Roomas hakkas kehtima tetrarhia ehk nelikvõim. Siiski ei taganud see süsteem poliitilist ühtsust ega hoidnud ära sisesõdasid. Kui 306. aastal sai keisriks Constantinus, tekkisid süsteemi mõrad. Koos Valerius Liciniusega lõi Constantinus 312. aastal kuulsas Mulviuse silla lahingus keiser Maxentiust. Tänu Constantinuse ja tema liitlaste võidule, tunnistati kristlus Roomas lubatud usuks. Constantinus (läänes) ja Licinius (idas) valitsesid koos tosin aastat, ent nende vahel puhkes 324. aastal sõda.

Samal teemal

324. aasta juulis sai Liciniuse merevägi Constantinuselt rängalt lüüa. Licinius evakueeris oma vägedega Bütsantsi ning käskis oma armee sinna tuua ka oma kaaskeisril Martinianusel. Pole aga selge, kas viimatinimetatud mees otsustavaks lahinguks kohale jõudis. Jõudu kogunud Conastantinuse vägi liikus vastasväele aina lähemale – kohtuti Chrysopolise lähedal. 18. septembril algas lahing, milles oli oma osa ka religioossel aspektil. Nimelt joonistas Licinius enda lahinguplaanidele paganlike jumalate kujutisi, kui Constantinus ilmus taas lahingusse talle Mulviuse sillal edu toonud kristliku lipu all. Ka Licinius tundis ristiusku kujutava standarti ees aukartust ning keelas oma sõduritel seda rünnata ning isegi vaadata.

Constantinus võitis suure lahingu tugeva otserünnakuga. Antiikallikad väidavad, et hukkus 25 000-30 000 Liciniuse sõdurit. Umbes sama palju oma väest õnnestus kaotanud keisril hiljem Nikomedias taas kokku koguda. Siiski mõistis Licinius, et ta ei suuda Constantinusega enam võidelda ning palus talt armu. Kuna Licinius oli Constantinuse õemees, andis võidukas keiser talle andeks, ent lasi ta mõned kuud hiljem siiski hukata. Pärast Liciniuse hävitamist sai Constantinus Suurest Rooma impeeriumi ainus keiser. Ta rajas Bütsantsi uue keisririigi uue pealinna Konstantinoopoli ning valitses koos poegadega impeeriumi oma surmani 337. aastal.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee