MINEVIKUHETK | 16. september: Wall Streetil toimus pommirünnak, mille lahendamine käis ametivõimudele üle jõu (2)

16. septembri keskpäeval sõitis hobuvanker mööda Wall Streeti finantstänavat, peatudes J.P. Morgani panga ees. Vankris oli ligi 230 kg malmvõrest raskuseid ning 45 kg dünamiiti. Viitsütikuga pomm plahvatas kell 12.01 – hobune ja vanker lendasid silmapilkselt ribadeks, ent usuti, et kutsar põgenes veidi varem sündmuskohalt. Malmvõrede tükid lendasid rahva sekka – silmapilkselt hukkus 30 inimest ning hiljem suri vigastustesse veel kaheksa. Enamus neist olid noored isikud – sõnumitoojad, stenografistid ja maaklerid. Tõsiselt sai vigastada 143 Wall Streetil viibinut, kergemalt aga veel sadu inimesi. Terroriakt tekitas enam kui 2 miljoni dollari väärtuses kahjustusi. New Yorgi aktsiaturu president William H. Remick peatas vaid minut pärast intsidenti kogu piirkonna äritegevuse.

Uurimine ei viinud aga kuhugi. Kuna laipade seast vankrijuhi surnukeha ei leitud, jäi föderaalse uurimisbüroo juurdlus ummikseisu. Algselt ei usutud, et juhtunu oli terroriakt. Kuigi uurijad spekuleerisid, et tegu oli galleanistide ehk Itaalia anarhistidega, kes olid eelneval aastal sarnaste tegudega silma paistnud, ei leidnud see kinnitust – rünnak ei leidnud kunagi lahendust. Intsident innustas julgeolekuorganeid intensiivsemalt välismaiste radikaalide tegevust jälgima. Pommirünnaku ajendiks peeti ühiskonnas levivat rahulolematust, töörahva rasket olukorda ning antikapitalistlikke vaateid. 1920. aasta Wall Streeti rünnak oli tollal ohvriterohkeim terroriakt USA pinnal.