MINEVIKUHETK | 15. september: Hiina sõjavägi ei suutnud ülekaalule vaatamata Pyongyangi jaapanlaste eest kaitsta

Ka Ping-yangi lahinguna tuntud kokkupõrkes osales kuni 15 000 Hiina Beiyangi armee sõdurit, kes olid end juba poolteist kuud varem Pyongyangis sisse seadnud. Olles kindlad oma arvulises ülekaalus tundsid hiinlased end iidse linna müüride taga kindlalt. Jaapani 1. armeekorpus oli 12. juunil ligi 10 000 mehega Korea rannikul vastupanuta maabunud. Juuli lõpus toimus Seonghwani lähedal lühike rünnak, mille järel sai keiserlik Jaapani sõjavägi edasi Pyongyangi poole suunduda. Jaapanlaste väed koondusid 15. septembril Pyongyangi alla.

Hommikul ründasid keiser Meiji sõdurid linna põhja- ja kaguosa. Hiina vägede vastupanu oli tugev, ent lõpuks sai neile saatuslikuks jaapanlaste kaval strateegia ning tugev otserünnak. Kell 16.30 tõusis linnas valge lipp – Hiina armee oli alla andnud. Tänu tugevale vihmasajule ja pimeduse saabumisele venis linna vallutamine ning suurel osal ellu jäänud hiinlastest õnnestus põgeneda. Siiski oli Hiina armee hävitavalt lüüa saanud.

Hiina kaotused ulatusid hinnanguliselt 2000 hukkununi ning 4000 vigastatuni. Jaapanlased kaotasid vaid 102 meest ning vigastada sai 433. Pärast Pyongyangi lahingut liikus võidukas armee edasi põhja poole – vastased ei osutanud neile enam vastupanu. Hiinlased olid otsustanud Korea põhjaosa hüljata ning seada üles kaitsepunktid Hiina ja Korea piiril asuvale Yalu jõele. Esimene Hiina-Jaapani sõda lõppes 1895. aasta aprillis Jaapani võiduga. Sellega kaasnes Qingi impeeriumi prestiiži märkimisväärne langus.