MINEVIKUHETK | 13. september: keiser Hadrianus rajas Britanniasse hiiglasliku müüri (5)

Hadrianuse valli hakkasid ehitama kolm Britannias asuvat Rooma väeosa – teine, kuues ja 20. leegion. Kaitserajatis pidi ulatuma täielikult üle saare, läänest itta. Hadrianuse valitsusaja alguses tekitasid Britannia hõimud Rooma võimupiirkonda kuuluval saarel rahutust ja ülestõuse. Kuigi kogu hiiglasliku impeeriumi piire oli võimatu kindlustada, soovis keiser luua vähemalt Britanniasse kaitserajatise, et seal barbarihõimude tekitatud probleeme vähendada. Impeeriumi julgeoleku kõrval väljendas suurehitis ka Hadrianuse ja Rooma võimu.

Nii vundament kui ka müür ise olid ehitatud kivist. Iga kaheksa kilomeetri järel asusid väikesed kindlustused, mille vahel olid ühtlastel kaugustel omakorda kaks mehitatud valveposti. Hadrianuse valli kogupikkus oli 117,5 km, ent selle laius ja kõrgus kohati erinesid. Müürist lõunas pakkus lisakaitset paralleelne vallikraav (Vallum). Tyne'i jõest Solway laheni laiunud müür oli Rooma kõige kindlustatum piirirajatis kogu impeeriumis. Lisaks kaitsefunktsioonile toimisid valli väravad piiripunktidena, mille kaudu said roomlased näiteks kaupmeestelt tollimaksu nõuda. 

Ka tänase päevani on Hadrianuse vallist võrdlemisi palju säilinud – eriti keskmine osa, mis asub kõrgendikel. Minevikus on inimesed paljudes kohtades müüri tugevalt lõhkunud, et saada kivimaterjali uute hoonete ehitamiseks. Hadrianuse vall on Suurbritannias üks turistide külastatumaid vaatamisväärsusi ning parim näide Rooma kunagisest võimust Britannias.

Hadrianuse vall ei jäänud Britannias roomlaste ainsaks kaitserajatiseks. 142. aastal alustati keiser Antonius Piusi käsul veelgi põhjapoolsema müüri ehitamist, mis vähendas tollal eelneva rajatise tähtsust. 20 aastaga valminud Antoniuse valli rajamisele õhutas roomlasi Šoti aladel elanud kaledoonlaste tugevnev surve.