MINEVIKUHETK | 12. september: neli teismelist ja koer avastasid juhuslikult Lascaux’ koopamaalingud (1)

Ohtuleht.ee

12. septembril 1940. aastal leidsid neli Prantsuse noorukit Montignaci küla lähedalt koopakompleksi, kus asus üle 600 koopamaalingu, mille vanuseks hinnatakse kuni 17 000 aastat. Tegu oli ajaloo ühe tähtsama arheoloogilise leiuga.

18aastane Marcel Ravidat oli 12. septembril oma koera Robotiga jalutamas, kui ühtäkki vajus loomake maa sees olevasse auku. Kummaline avaus tekitas noormehes huvi ning ta kutsus oma kolm samaealist sõpra seda uurima. Nad sisenesid koopasse läbi 15meetrise tunneli, arvates algul, et tegu on salajase käiguga, mis viib lähedalasuvasse Lascaux' mõisasse. Peagi mõistsid noored prantslased, et koopa seinad on kaetud kujutistega loomadest ning tegu on ajaloolises mõttes väärtusliku leiuga. Seetõttu kutsusid nad koobast uudistama arheoloogi Henri Breuili, kes koos koos abilistega leiu tegelikku tähtsust mõistis.

Koopamaalingud kujutasid enamjaolt suuri loomi, mille olemasolu on paigutatud teadlaste poolt nooremasse paleoliitikumi. Kiviajal elanud inimeste Lascaux' koopasse loodud kunst on mitmete põlvkondade ühistöö, mis ulatub 17 000 aasta taha. Koobas avati külastajatele 1948. aasta juulis ning arheoloogilised tööd algasid aasta hiljem. Päevas uudistas koobast ligi 1200 külastajat. Kahjuks mõjutasid maalingute olukorda negatiivselt uudistajate tekitatud süsihappegaas, kuumus, niiskus ning teised kahjulikud tegurid. 1955. aastaks olid koopamaalingud silmnähtavalt kahjustunud. Kaheksa aastat hiljem suleti koobas külastajatele ning maalingud taastati. Siiski on Lascaux' koopas tänase päevani probleeme hallituse ning muude mikrobioloogiliste kahjuteguritega.