Kuningas Olav (keskel) Svolderi lahingu käigus.Foto: Wikimedia Commons
Maailm
9. september 2020, 07:15

MINEVIKUHETK | 9. september: Norra kuningas Olav sai Svolderi merelahingus armutult lüüa

9. septembril 999. või 1000. aastal sai Norra kuningas Olav rootslaste ja taanlaste ühisväe käest lüüa.

Norra kuningas Olav Tryggvason oli parasjagu Läänemere lõunarannikul asuvast Pommerist koju seilamas, kui teda ründas suur merevägi, keda juhtisid Rootsi kuningas Olof Skötkonung, Taani kuningas Svend Harkhabe ja Lade jarl Eirik Hákonarson. Olavi laevastikku kuulus vaid 11 laeva – vaenuvägi ulatus seevastu vähemalt 70 laevani.

Vaenlaste liginedes oli Olav teistele Skandinaavia riikide juhtidele solvanguid hüüdnud. Norra kuninga laevad hävitati ükshaaval, viimasena langes Olavi lipulaev Ormen Lange ehk Pikk Madu. Kuningas hüppas merre, ent tema laipa ei leitud.Ühendväe võit oli täielik. Pärast Olavi surma läks suur osa Norrast võõrvõimu alla. Põhjamaade viikingiaeg oli lõppemas.

Lahingu põhjustena on Põhjamaade saagades esitatud Olavi konfliktiderohket armuelu – ebaõnnestunud abieluettepanekut Sigrid Storrådele, kes olevat olnud nii Rootsi kuninga Erik Võiduka kui ka eelnimetatud Svend Harkhabeme abikaasa; samuti Olavi probleemiderohket abielu Svend Harkhabeme õe Thyriga. Tõenäoliselt oli lahingu taga Taani kauaaegsed plaanid Norra hõivata ning kogu Skandinaavias kristlust levitada.