MINEVIKUHETK | 7. september: verise Borodino lahinguga avas Napoleon tee Moskvasse (2)

Napoleon Bonaparte'i armeesse kuulus vähemalt 130 000 meest. Venelaste sõjavägi, mida juhtis kindral Mihhail Kutuzov, oli veidi väiksem – vähemalt 120 000 sõdurit. Vaid vähem kui kuu varem oli toimunud samuti ohvriterohke Smolenski lahing, mis lõppes Napoleoni võiduga. Kutuzov peatas Vene armee taganemise ning võttis kaitsepositsioonid sisse Borodino linnakeses. Kiirelt ehitatud kaitserajatised ning suur sõjavägi pidid takistama Prantsuse keisril Moskvasse tungida.

Suurepärane strateeg Napoleon pelgas, et kui ta ründab venelasi külgedelt, võivad nood taas põgeneda. Seetõttu valmistas ta ette julma otserünnaku. Võitlus algas 7. septembri varahommikul – lahing toimus viiekilomeetrisel rindel vahelduva eduga. Lõuna paiku hakkas prantslaste suurtükivägi kaalukaussi kallutama, ent rünnakud polnud piisavalt tugevad, et venelaste vastupanu murda. Lahingust eemal seisnud Napoleon ei saatnud rünnakule 20 000 mehest koosnevat keiserlikku kaardiväge ega 10 000 varusõdurit. Mitte just parimate strateegiliste võimetega Kutuzov oli aga iga viimase kui mehe taplusesse suunanud. 

Pärastlõunaks olid mõlemad armeed väsinud, ent suurtükituli kestis pimeduse saabumiseni. Kutuzovi armee ei suutnud enam kaitsepositsioone hoida ning põgenes. Napoleoni sõdurid ei suutnud neid kurnatuse tõttu jälitada. Venelaste poolt langes vähemalt 40 000 sõdurit, prantslaste hukkunute arv oli suurem kui 28 000. Nädal hiljem saabus Napoleon hüljatud ning põletatud Moskvasse, kus polnud kedagi, kes talle vastupanu osutaks. Prantsuse keiser veetis Moskvas kuu aega, ent oodatud rahupalvet Aleksander I poolt ei tulnud. Saabumas oli külm talv, milleks prantslaste Grande Armée sõdurid valmistunud polnud, mistõttu lahkuti Moskvast.