MINEVIKUHETK | 2. september: puhkes tulekahju, mis hävitas suure osa Londonist

Tulekahju algas 2. septembri keskööl kuninglikust pagarikojast Pudding Lane'il. Tõenäoliselt oli tegu õnnetusjuhtumiga. 1666. aasta suve lõpp oli olnud väga kuum ning õnnetusele eelnevatel nädalatel polnud vihma sadanud. See, ning tugev idatuul, olid suurele katastroofile ideaalseks kasvulavaks. 

Leegid levisid järgnevate päevade jooksul üle Londoni. Linnarahva üritused tuld veeämbritega kustutada osutusid tarbetuks – Londonis levis paanika. Püssirohutünnide plahvatused tekitasid ka kuulujutte, et tegu on prantslaste rünnakuga.Tuhanded inimesed ümberkaudsetest küladest tulid samuti katastroofi vaatama. 4. septembriks oli pool Londonit leekides. Ka kuningas Charles II oli väidetavalt kustutustöödele käe külge pannud. 

Tuhandete elumajade kõrval langes tulekahju ohvriks 87 kirikut, nende hulgas St. Pauli katedraal. 6. septembriks suudeti põlengule piir panna. Leekidest jäi puutumata vaid viiendik Londonist, sealhulgas ka Londoni Tower. Hävis aga ligi 13 200 maja – peavarjuta jäi umbes 100 000 inimest. Vaatamata suurele katastroofile, hukkus põlengus vaid kuus inimest. 

Kuigi Londoni suur tulekahju oli traagiline sündmus, polnud see läbinisti negatiivne. 1666. aasta põleng „puhastas“ räpase linna ning võimaldas ülesehitamise käigus tekkida uuel Londonil.