MINEVIKUHETK | 1. september: Makedoonia saavutas Kreeka aladel ülemvõimu (1)

Linnriigid Ateena ja Sparta olid sajandeid Kreekat domineerinud – nii poliitiliselt, militaarselt kui ka majanduslikult. See kõik muutus kuulsa Aleksander Suure isa Philippos II võimuletulekuga. Esile tõusis Makedoonia, mida kreeklased olid varasemalt näinud kui barbarlikku maad. Philippos reformis täielikult riigi sõjaväge, mille võimsust ta Chaironeia lahingus näitas. Lahingu täpses kuupäevas allikad erinevad – see võis toimuda ka augusti alguses.

338. aastaks oli Philippos metoodiliselt Kreeka vallutamisega juba ligi kakskümmend aastat tegelenud. Juba aastaid varem hakkasid ateenlased Makedoonia kuninga võimu pelgama. Poliitik Demosthenes, kes oli Philippose kriitikute eesotsas, veenis linnriike määrama Makedooniale sanktsioone, mis oli eelnevalt sõlmitud rahulepinguga vastuolus ning võrdusid sõjakuulutamisega. 339. aasta suvel asus Philippose armee sõjakäiku Lõuna-Kreekast – talle astus vastu Kreeka linnriikide ühendvägi, mida juhtisid Ateena ja Teeba.

Pärast mitmeid kuid kestnud patiseisu jõudis Philippos Boeootiasse ning marssis otse Ateena ja Teeba peale. Kreeka linnriikide sõjavägi ootas Philippost Chaironeia lähedal. Mõlemad armeed olid umbes sama suured ning sarnasel positsioonil. Järgneva lahingu kohta pole palju andmeid, ent pärast pikka heitlust murdsid makedoonlased läbi vastasväe tiibadelt, mis sundis kreeklaste väeriismed põgenema. Tapluses osales ka Philippose 18aastane poeg Aleksander. Chaironeiat on hiljem kirjeldatud kui üht antiikaja määravamat lahingut – Ateena ja Teeba väed olid riismetes ning ei suutnud enam Makedooniale vastu hakata. Nüüd suunas Philippos oma pilgu juba järgmise sihtmärgi – Pärsia poole.