MINEVIKUHETK | 30. august: revolutsionäär Fanny Kaplan tulistas Vladimir Leninit (9)

Fanny Kaplan ehk Feiga Roitblat sündis Ukrainas juudi pedagoogide perekonnas Juba noorena paistis neiu silma põikpäisusega ning tegi endale varakult nime poliitilise revolutsionäärina. 16aastasena liitus ta esseeride (sotsialistlike-revolutsionääride) parteiga. Peagi üritas Kaplan lõhkeainega tappa Kiievi kuberneri, ent see ei õnnestunud ning ta vahistati – neiule määrati karistuseks eluaegne viibimine sunnitöölaagris. Sealt vabanes ta pärast Veebruarirevolutsiooni, ent vangistus oli avaldanud ta tervisele mõju – naine naasis pidevatest peavaludest ning nägemishäiretest vaevatuna.

Kaplani jaoks sai Lenin kinnisideeks, kui tekkisid konfliktid esseeride ja bolševike partei vahel. Naine otsustas Lenini tappa, kuna ta nägi meest „revolutsiooni reeturina“. 30. augustil 1918, kõneles Lenin Lõuna-Moskvas asuvas Michelsoni relvatehases. Kui Lenin tehasest lahkus ligines talle Kaplan, kes meest hüüdis. Naine tulistas brauninguga kolm lasku, kui mees tema poole pööras – üks kuul läbis Lenini mantli, teised kaks aga tabasid Lenini kaela ning õlga. 

Lenin viidi kiiresti tema Kremlis asuvasse korterisse. Mees kartis, et keegi soovib veel tema elu kallale tungida ning keeldus haiglasse minemast. Arstid, kes teda ravima tulid, ei suutnud väljaspool raviasutust Lenini kehast kuule eemaldada. Vaatamata tõsistele vigastustele jäi Lenin ellu, ent ta ei taastunud kunagi täielikult. Usutakse, et tulistamisel saadud haavad viisid mehe halvatuseni ning lõpuks surmani 1924. aastal.

Fanny Kaplan vahistati pärast intsidenti ning teda kuulati Vene julgeolekuasutuse tšekaa poolt üle. Ta kinnitas, et tulistas Leninit, ning oli seda juba pikemat aega teha soovinud. Oma kaasosaliste kohta naine informatsiooni ei jaganud. 3. septembril lasti Kaplan kohtuotsuseta maha.