Draug – põhjamaade luupainaja, kes levitas surma ja hävingut

Kui enamik inimesi kogunes keskaegses Euroopas tule äärde kummituste hirmus, siis Skandinaavia viikingid kartsid rohkem seda, et oma külmad, surnud sõrmed sirutab nende järele draug. Vananorra keeles draugr või vanaislandi keeles draugur oli kodukäija, kes olevat väidetavasti suutnud elanikest tühjendada terved külad või orud.

Tänapäeval tunneme seda kodukäijat peamiselt Islandi saagade põhjal, kus talle viidatakse ka kui kääpale. Saagades on vaim-kääbas harilikult ristimata surnud mees, kes oma kalmest välja ronib, et külvata õnnetust elavate hulgas või kaitsta – vahel väga innukalt – oma matmis­paika sissetungijate eest.

Üks paremini tuntud lugusid draug’i kohta pärineb Bardar Snæfellsássi saagast, mille teine osa keskendub tema pojale Gæstile. Saagas räägitakse, et Norra ristiusustanud kuningas Olav I Tryggvason (ühe saaga kohaselt elas see kuningas lapsena mõnda aega Eestis vangistuses) saatis oma alama Gæsti Bardari-poja rüüstama paganliku kuninga Ragnari hauda. Retk olnud pikk ja ohtlik, kuid ühe vaimuliku abiga jõudis Gæst lõpuks sihtkohta: Ragnari hauakääpa juurde.

Gæst sisenes vapralt hauapimedusse, kus tema hingeõhk kopsudes jäätuma hakkas, ja möödus paganliku kuningaga koos maetud ihukaitsjatest, tema hirdimeestest. Lõpuks leidis ta kuninga.

„Seal istus Ragnar kõrgel troonil, kulda täis katel jalge ees, särav kuldehe kaelas ja paks kuldvõru käel; tal oli seljas rõngassärk ja peas oli tal kiiver ja käes mõõk,“ jutustab saaga. Gæst röövis hauast aarded, aga kui ta oli mõõka varastamas, läks asi nurja. „Niipea kui Gæst seda puudutas, hüppas Ragnar üles ja ründas Gæsti. Nad võitlesid ägedalt, seejärel kustus valgus ja samal hetkel tõusid kõik surnud üles!“ Gæst mõistis nüüd, et paganlik kuningas Ragnar on draug – kohutav, võimsa jõuga kodukäija-kääbas, kes võis surnud ellu äratada.

Gæst palus appi Jumala, kes oli loonud Taeva ja Maa, ning lubas omaks võtta kristluse, mida kuningas õpetas, kui ta eluga hauakääpast välja pääseb. Peagi pärast seda sisenes hauakääpasse kuningas Olav, ümbritsetuna eredast valgusest. Selle vaatepildi peale langesid surnud kokku ning Ragnargi muutus jõuetuks ja kukkus. Gæst raius tal pea maha ja läks kääbaskalmest välja, nagu jutustab saaga.

Loe draugist lähemalt augustikuu Imelisest Ajaloost!