1826. aasta illustratsioon kujutab mustanahalist orja ning orjapidamise vastast petitsiooni.Foto: Wikimedia Commons
Maailm
28. august 2020, 07:15

MINEVIKUHETK | 28. august: Londonis kinnitatud aktiga kaotati orjapidamine Briti impeeriumis (4)

28. augustil 1833. aastal sai kuningliku heakskiidu Briti parlamendi akt, millega kaotati impeeriumis orjapidamine.

Juba 1807. aastal määrati orjadega äritsemine Briti impeeriumis illegaalseks. See lahendus ei toonud reaalsuses aga orjastatud inimestele mingeid leevendusi. Seda nähes, pöörasid abolitsionistid ehk orjapidamise kaotamise eest võitlejad oma pilgud olukorra tuumale – täielikule orjanduse kaotamisele. 1823. aastal asutati Londonis abolitsionistide poolt orjandusvastane ühing, mille eesmärk oli see inimõigusi riivav tegevus Briti impeeriumis täielikult keelustada. Selle kaks juhtivat tegelast olid William Wilberforce ja Thomas Clarkson. Abolitsionistide intensiivne tegevus kandis 1833. aastal vilja. Tuliselt orjapidamise vastu võidelnud Wilberforce'i silmad seda ei näinud – ta suri kuu enne oma unistuse täitumist.

Põhjus, miks 1833. aasta orjanduse kaotamise akt läbi läks, oli osalt ka majanduslik. Briti Kariibi mere ääres asuvad kolooniad ei suutnud enam Brasiilia ja Kuuba suhkruistanduste produktiivsusega konkureerida. Ameerika kolooniates tegelevad kaupmehed pürgisid vabakaubanduse poole ning nõudsid Briti turumonopoli lõppu. Istanduste omanikud kartsid ka Aafrikast toodud orjade ülestõuse.

Dokument sai lõpliku kinnituse ning kuningliku heakskiidu 28. augustil 1833. aastal – jõustus see aga aasta pärast kinnitamist. Sellega vabastati orjusest rohkem kui 800 000 Aafrikast pärinevat orja enamikes Briti kolooniates. Erandiks olid vaid Ida-India Kompanii valduses olevad territooriumid Tseilon ja Saint Helena – neis paikades kaotati orjus kümme aastat hiljem.