MINEVIKUHETK | 25. august: esimene inimene ujus üle La Manche’i väina

Webb teenis 1873. aastal aurulaev Emeraldi kaptenina, kui kuulis J. B. Johnsoni ebaõnnestunud katsest Inglise kanalit ületada. Juba varases eas ujumisega tegelenud britt sai Johnsonist inspiratsiooni ning lahkus proovilepanekuks treenimise nimel töölt. Ta alustas treeninguid Lambethi ujulas, kus oli talle toeks ujumistreener Fred Beckwith. Edaspidi harjutas ta katse jaoks Thamesi jõe ning Inglise kanali külmades vetes.

Esimese katse La Manche'i ületada korraldas Webb 12. augustil 1875. aastal. Halvad tingimused sundisid meest aga teekonda katkestama. Vähem kui kaks nädalat hiljem proovis sihikindel mees uuesti. Ujumise ajal sõitsid delfiinirasvaga kokku määritud Webbi kõrval kolm turvapaati. Stabiilse rinnuliujumisega mandri-Euroopa poole rühkinud mees pidi taluma aga ka mitmeid kannatusi. Talle tekitasid piina meduuside kõrvetused ning retke lõpus ka tugev hoovus, mis takistas Webbil viie tunni jooksul kaldale jõudmist. Viimaks, 25. augustil, pärast 21 tundi ja 40 minutit kestnud ujumist, maabus britt Calais. Arvatust pikemaks muutunud retkega ujus Webb kokku ligi 66 km.

Pärast La Manche'i väina vallutamist jätkas Matthew Webb karjääri professionaalse ujujana. Vägiteoga kaasnenud kuulsus viis mehe ka reklaamiärisse. Webb jäi kogu elu jooksul veega seotuks. 24. juulil 1883. aastal üritas mees Niagara jõe keeriseid ületada, mis asusid samanimelise joa all. Eksperdid pidasid seda võimatuks ülesandeks, ent kangekaelne Webb tahtis vastupidist tõestada. Ta ei suutnud jõge ületada ning hukkus.