Aleksander PitšuškinFoto: murderpedia.org
Maailm
23. august 2019, 18:18

AJALOO VÕIKAMAD MÕRTSUKAD | „Malelauamõrvar“ Aleksander Pitšuškin meelitas oma ohvreid viinaga (2)

Aleksander Pitšuškin oli Venemaa sarimõrvar, kes tappis vähemalt 49 inimest. Teda tuntakse ka nime all „Malelauamõrvar“, sest ta soovis võtta 64 inimese elu – ühe iga malelaua ruudu kohta.

9. aprillil 1974. aastal sündinud Pitšuškin oli varases lapsepõlves olnud seltsiv ning sõbralik põngerjas, kes armastas loomi. Olukord muutus, kui ta nelja-aastasena mänguhoos kiigelt maha kukkus ning see talle vastu otsmikku lõi. Spetsialistide hinnangul kahjustas õnnetus Pitšuškini aju otsmikusagarat – selline vigastus põhjustab kalduvust agressiivsusele. Õnnetusejärgselt muutus Pitšuškin impulsiivseks ning vaenulikuks. Ka koolis kiusati teda ning kutsuti „selleks väärakaks“ – peagi otsustas poisi ema Pitšuškini õpiraskustega kooli üle viia. 

Pitšuškini teismeliseeas otsustas vanaisa noormehe oma hoole alla võtta. Ta mõistis, et poiss on väga andekas ning erikool pöörab liialt tähelepanu tema puudele, mitte arendamisele. Vanaisa innustas Pitšuškinit koolivälistele intellektuaalsetele tegevustele – noormehe sügavaimaks huviks sai male. Ta hakkas Moskva edelaosas asuvas Bitsevski pargis eakamate meestega malet mängima ning peagi sai selgeks, et noormees on selles erakordselt hea. Lauamäng sai tema jaoks vahendiks, millega oma agressiivsust maandada. Saatuslik pööre mehe käitumises toimus hetkel, kui tema vanaisa suri.

Pitšuškin hakkas suurtes kogustes viina jooma ning talle tekkis uus haige hobi. Nimelt kandis ta kaasas videokaamerat ning filmis üles selle, kuidas ta lapsi ähvardas. Hiljem vaatas ta kodus neid videoid üle, et tunda end võimukana. Peagi sellest enam ei piisanud. 1992. aastal tappis Pitšuškin tudengina esimese inimese. Samal aastal mõisteti süüdi teine kaasmaalasest sarimõrvar Andrei Tšikatilo, kellest võis Vene meedia väitel Pitšuškin innustust saada. Tulevane „Malelauamõrvar“ lükkas aknast alla tudengi, kelle surmapõhjuseks määrati enesetapp. „Esimene mõrv on nagu esimene armastus – unustamatu,“ sõnas hiljem Pitšuškin.

„Malelauamõrvar“ Pitšuškinit hoiti kohtuistungil klaasist seinte taga. Foto: murderpedia.org

Järgmise mõrvani läks aastaid. 2000. aastate alguses hakkas Pitšuškin inimesi tapma Moskva Bitsevski pargis. Tema peamiseks sihtmärgiks olid enamjaolt eakamad kodutud mehed, keda Pitšuškin viinaga eraldatud paika meelitas ning siis neile haamriga pähe lõi. Seejärel surus ta viinapudeli ohvri kolju sisse. Sageli lähenes ta tapvat haamrilööki sooritades ohvrile selja tagant ning hoidus oma riiete määrimisest. Enda sõnul tundis ta end mõrvade käigus jumalana, kelle käes on võim otsustada inimese elu ja surma üle. Laibad viskas ta tavaliselt rentslisse. Pargis sooritatud mõrvade tõttu sai Pitšuškin nimetuse „Bitsevski pargi maniakk“. Hiljem selgus, et üks rentslisse visatud ohvritest oli siiski ellu jäänud.

Pitšuškini algne eesmärk oli tappa 64 inimest – sama palju kui malelaual on ruute. Iga mõrvaga oli ta malelaua ruudule mündi asetanud. Hiljem ta teatas, et tõenäoliselt poleks ta selle arvuga siiski piirdunud. Ta sai enda sõnul mõrvadest ka seksuaalset rahuldust. „Minu jaoks on elu ilma mõrvata nagu sinu jaoks elu ilma toiduta,“ väitis sarimõrvar uurijatele. Võigas mõrvar sooritas oma viimase kuritöö 2006. aasta suvel, kui ta tappis 36aastase Marina Moskaljova. Kuna naise taskust leiti metroopilet, vaatasid ametivõimud jaama kaamerasalvestuse üle ning märkasid, et Moskaljovat saatis Pitšuškin.

Mees arreteeriti 15. juunil 2006. aastal. Psühholoogilise kontrolli käigus ei suutnud eksperdid Pitšuškinit süüdimatuks tunnistada. Mees näitas ise politseinikele ette, kus mõrvad toimusid ning kirjeldas neid detailselt. 2007. aasta oktoobris mõisteti „Malelauamõrvar“ 49 mõrvas ja kolmes tapmiskatses süüdi. Enda sõnul oli ta tapnud üle 60 inimese, ent seda ei suutnud ametivõimud tõestada. Aleksander Pitšuškinile määrati eluaegne vanglakaristus.