ÕL VIDEO | Venemaal kukutas kajakaparv lennuki, kuidas Tallinna lennujaamas lindudega võideldakse? (13)

Lennukite ja lindude kokkupõrked on läinud lennufirmadele maksma üüratuid summasid, sundides näiteks õhusõidukeid hädamaanduma.  Tallinna lennujaamas ühtegi suuremat katasroofi juhtunud ei ole. Reisijad on saanud küll viga, kuid kõikide õhusõidukitega on suudetud maanduda.  

Tallinna lennujaama lennuohutuse juhi Hannus Vardi sõnul pidi näiteks kuue aasta eest Taani õhuturbelennuk Lääne-Eestis madallendu tehes hanedega kokkupõrke tagajärjel lausa hädamaandumise tegema. 

Tallinna lennujaamas on abiks ornitoloog, kes jälgib lindude rännet, kui kõrgel ja kui suured parved liikvel on. "Kogu seda elusloodust peab jälgima, kus millistel aladel millised tegevused käivad. Selle kohta lennufirmad koguvad infot. On olemas rahvusvahelised andmebaasid, kuhu me seda edastame. Näiteks Ülemiste järv on lindude kogunemiskohaks. Kõik need alad on ära kaardistatud. Toimub pidev lindude jälgimine, millised parved, mis suundades liiguvad. Lindude rände ajal ornitoloog seda infot ka kogub. Meie edastamegi informatsiooni edasi, et Tallinna lennujaama piirkonnas on suure tõenäosusega lindude ränne. On selline teade konkreetse lennujaama kohta, mida kõik piloodid loevad enne lendu," räägib Tallinna lennujaama lennuohutuse juht Hannus Vard.

Isegi väikeste lindudega, nagu näiteks pääsukestega toimuvad kokkupõrked on suure riskiga.

"Lindude ennetus on kõige olulisem. Peletamine on tagajärgedega tegelemine. Kõige kasutoovam on see, et linnud ei koguneks lennuväljale. Kõige rohkem soodustab kogunemist, kui linnul on toitu. Seetõttu kasvatame teatud rohukultuure, mis ei meelita linde ligi. Näiteks Inglismaal on spetsiaalsed muruspetsialistid, kes arendavad kultuure, mis linde ligi ei meelitaks. Oma kraavid oleme ära katnud, et ei oleks lahtist vett, kuhu lindudel on meeldiv tulla elama ja toituma. Eestis on olemas määrus, mis kehtestab lennujaamade lähiümbruses kaitsevööndi, kus on teatud tegevused keelatud. Ka meil on olnud erinevaid muresid, näiteks prügikäitlevate ettevõtetega. Lisaks on olnud muresid mahajäetud hoonetega, kus lindudel meeldib koguneda. Kui need hooned on lennujaama läheduses, siis tulevad nad tihti lennujaama aladele toituma," räägib Vard.

Tallinna lennujaam hirmutab sulelisi näiteks püssipaugutamisega ja helisalvestistega linnuhäältest. Need on aidanud kaasa sellele, et viimastel aastatel ei ole tekkinud suuri ohuolukordi. "Kõige ohtlikum lennufaas on lennuki õhku tõusmine või maandumine. Tallinnas mõned aastad tagasi sattus ühel reisilennukil hoovõtul kajakas mootorisse. Lennuk suutis uuesti peatuda, kuid lind tekitas mootorile suuri kahjustusi, mis tuli Tallinnas ära vahetada," rääkis lennuohtuse juht Hannus Vard. 

Lennuohtus juhi Hannus Vardi sõnul paljud riigid töötavad selle nimel, et leida erinevaid peletusmeetodeid. Kuna linnud on targad, siis väga head töötavat lahendust leitud ei ole.