Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas lõbunaistelt tulumaksu ihati (2)

Statistikaameti andmeil oli lõbumajanduse arvestuslik käive 1992. aastal 13 miljonit krooni. Imelik oli see, et mida vanem oli klient, seda rohkem olevat temalt tunnitasu nõutud, kirjutasid ajalehed, kes noil aastail agaralt sellekohaseid uudiseid ja tasuülevaateid jagasid.

Seaduseelnõu esitasid riigikogu liberaalid. See nägi ette, et üksi tegutsevad prostituudid ja bordellid hangiksid omavalitsuselt tegevuslitsentsi. Seaduseelnõus oli kirjas isegi see, et prostituutide kundedele tagatakse anonüümsus ja mõnel juhul oleks neil õigus teenindajalt kahjutasu nõuda. 

Lihtsamalt öeldes: riigikogulased tahtsid jälle omaaegse kollase passi ellu äratada, seda küll pisut õilsamate sulgedega ehtida püüdes. Nende ettepanek ajas naisõiguslased nii kodu- kui ka välismaal närvivapustuse äärele ja seaduseelnõu kustus visinal. Tõsi, veel 2002. aastal arutati mõnes arvamusrubriigis, et ehk oleks tegevusluba siiski mõeldav. Siis tagataks lõbunaistele tulevikus ka pension.