Kujutis Richard III-st Bosworthi lahingumöllu keskel.Foto: Wikimedia Commons
Maailm
22. august 2020, 07:15

MINEVIKUHETK | 22. august: Bosworthi lahing otsustas Rooside sõja saatuse (4)

22. augustil 1485. aastal toimus Inglismaal Rooside sõja otsustav lahing. Trooni nimel võitlesid Yorkide hulka kuuluv kuningas Richard III ning Lancasteri troonipretendent Henry Tudor. Bosworthi lahing määras sõja saatuse.

Henry Tudor oli augusti alguses naasnud eksiilist ning marssis oma sõjaväega Leicesteri poole, kus ootasid teda Richard III väed. 22. augusti hommikul liigutas Richard oma armee strateegiliselt heale positsioonile Ambieni künkal. Henry juhitud sõjavägi koosnes umbes 5000-8000 mehest – seda oli enam kui kaks korda vähem kui Richardil. Richardi kasuks rääkisid ka kogemused ning juhiomadused – Henry jaoks oli Bosworth aga alles esimene suurem lahing. Bosworthi lahingus oli olulisel kohal ka n-ö kolmas osapool ehk Derby krahv Thomas Stanley ja tema vend William. Nad ei valinud lahingu alguses pooli, vaid jälgisid selle käiku eemalt oma 4000-6000 sõjamehega. Keerulisemaks tegi asjaolu see, et Thomas Stanley poeg lord Strange oli Richardi käes pantvangis.

Henry tajus oma kogenematust ning andis armee juhtimise üle Oxfordi krahv John de Vere'le, kes oli sõjanduses noormehest palju vilunum. Lahing osutus julmaks ning veriseks. Richardi rünnak ei andnud aga soovitud tulemusi. Oxford lõi Richardi liitlase Norfolki hertsogi tagasi ning Nothumberlandi krahv keeldus kuninga käsku täitmast. Yorkide dünastiasse kuuluv Richard panustas seejärel kõik ühele rünnakuplaanile – tappa Henry. Nähes, et Henry jääb hätta, liitusid lahinguga ka Stanleyd. William Stanley sõjamehed ümbritsesid ning tapsid kuningas Richardi. Richard III jäi Inglismaa ajaloos viimaseks valitsejaks, kes suri lahinguväljal.

Sümboolse Bosworthi lahinguga lõppes Inglismaal Plantageneti valitsejate ajastu. 30. oktoobril krooniti Henry Tudor kuningaks nime all Henry VII. Tänu sellele, et Inglismaal puhkes pärast Bosworthi lahingut veel väiksemaid Yorki pooldajate ülestõuse, dateeritakse Rooside sõja lõpuks 1487. aastat.