Foto: Martin Ahven
Eesti
19. august 2019, 07:39

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas kohus nõia üle lõppes tema hukkamisega

1632. aastal andis keegi Heinrich Pillikene koos abikaasa Margareetega maakohtule teada, et Magdaleena Kukk oli Margareete kuradi abiga ära nõidunud ning naine sünnitas neljandal kuul surnud konna. Asitõendina toodi kohtusse kuivanud loode, mida konnaks nimetati.

Kohtupabereis seisab, et Magdaleena Kukk oli 48aastane, vallaline ja kurja näoilmega. Tunnistajate jutu järgi oli ta laulatuspäeval tormanud kutsumata pulmamajja ja kui teda välja visati, sajatanud: „Margareete, ma tahan sind ära teha, et sa konna sünnitaksid – kui ma kas või vanakuradi endaga peaksin abielluma!“

Magdaleena tunnistas, et oli tühja kirikusse läinud, altari taha astunud ja seal palunud, et Margareete sünnitaks konna. Kuradist ei teadvat ta midagi. Kohus lasi naise suurde võrkkotti panna ja vette kasta. Magdaleena rabelnud kõigest jõust vastu ja sajatanud: „Võtku kurat teid ja teiesarnaseid kaabakaid koristada põrgu, kus põleksite nagu rasvaküünlad!“

Viisakusetuse eest sai ta timukalt kolm härjakara lööki tagumikule.

Ülemkohus kinnitas maakohtu otsuse, et Margareeta tuleb „tule abil elust rahule saata puhastavaks trahviks talle endale ja hoiatuseks teistele. Tema tuhka ei tule loopida laiali, vaid põletamise tuleasemel ajada sügavasse auku.“

 Kohtupabereis on kirjas, et otsus täideti 20. septembril 1632. aastal „täiesti puhtalt“.