MINEVIKUHETK | 18. august: tegevust alustas kurikuulus Amersfoorti koonduslaager (13)

Lõuna-Amersfoortis asunud koonduslaager oli vägivaldse distsipliiniga transiit- ning vangilaager. Amersfoorti laager oli üks kolmest Hollandi pinnal asunud koonduslaagrist – teised kaks olid Vught ja Westerbork. Koonduslaagri elutingimuste kohta pole palju informatsiooni, ent on teada, et tuhanded Hollandi ja Belgia kodanikud pidid Amersfoortis kannatama natsidest valvurite karmi ning julma kohtlemise käes. Kuigi tegu oli transiitlaagriga, hukati seal siiski sadu inimesi.

1941. aastal elas Amersfoorti linnas 820 juuti. Natsirežiimi algusjärgus üritas linn küll juudivastastele meetmetele vastu panna, ent pidi peagi järele andma – sakslased eraldasid juudid Amersfoorti majandus- ning kultuurielust. Aastatel 1941-1945 hoiti koonduslaagris valve all üle 35 000 vangi. Amersfoort oli üleminekulaager, kust saadeti vange näiteks Buchenwaldi, Mauthausenisse ja Neuengammesse. 1942. aasta 15. juulist hakkasid sakslased saatma Hollandi juute Amersfoortist ning teistest kohalikest koonduslaagritest surmalaagritesse, näiteks Auschwitzi, Sobibori ja Theresienstadti. 

1943. aasta kevadeks oli Amersfoort omandanud julma kuulsuse. Elu oli seal kinnipeetavate jaoks äärmiselt karm ning neid piinati valvurite poolt. Laagris polnud ka piisavalt toitu, puudus oli meditsiinilisest abist ning hügieenivahenditest. Paljud vangid üritasid põgeneda, kuid neid tabasid SS-laste kuulid. Need üksikud, kellel siiski õnnestus vabadusse pääseda, liitusid vastupanuvõitlejatega, kes olid aktiivsed igas Natsi-Saksamaa poolt okupeeritud riigis. Amersfoort lõpetas koonduslaagrina tegutsemise 19. aprillil 1945. aastal, kui selle võttis sakslaste põgenemise järel üle Hollandi Punane Rist.