MINEVIKUHETK | 17. august: auto nõudis liikluses esimese jalakäija elu

19. sajandi lõpus sai alguse autode võidukäik. 44aastane Bridget Driscoll ning tema teismeline tütar May ja tolle sõber Elizabeth Murphy kõndisid 1896. aasta 17. augustil pahaaimamatult Lõuna-Londonis Crystal Palace'i lähedal, ilma, et oleksid suutnud eelolevat õnnetust ettegi kujutada. Naised ületasid Dolphine Terrace'it, kui neile äkitselt auto lähenes. Väidetavalt (tolle aja kohta) kiiresti sõitnud auto tabas Bridget Driscolli, mistõttu naine hukkus. Sõiduk kuulus Anglo-Prantsuse mootorsõidukite ettevõttele ning seda kasutati näitusesõitudeks. Üks pealtnägija kirjeldas, et „auto sõitis vastutustundetult kiirelt, lausa nagu päästesõiduk“. 

Kuigi sõiduki maksimaalne kiirus oli 13 km/h, oli seda piiratud tippkiiruseni 6,4 km/h. Autot juhtinud Arthur James Edsalli sõnul sõitiski ta justnimelt selle kiirusega. Tema kaassõitja Alice Standing aga ütles, et Edsall oli eelnevalt mootorit modifitseerinud, et sõiduk kiiremini liiguks. Vastukaaluks väitis aga üks teine taksojuht, et sõiduk poleks suutnud ületada kiirust 7,2 km/h. Õnnetus juhtus vaid paar nädalat peale seda, kui Briti parlament oli tõstnud mootorsõidukite kiirusepiirangu kuni 23 km/h.

Kohus otsustas, et tegu oli tahtmatu surmajuhtumiga. Bridget Driscolli surma uurinud koroner avaldas lootust, et „selline õnnetus ei juhtu enam iialgi“.