Vene välisluure direktor: Nõukogude Liit oli sunnitud Saksamaaga mittekalleletungilepingu sõlmima (73)

„Siin on terved dokumentide köited, mis on pühendatud Nõukogude Liidu ja Saksamaa suhetele sõjaeelsetel aastatel,“ teatas Narõškin ettekandes. Tema sõnul oli Natsi-Saksamaa Molotovi-Ribbentropi pakti algataja, sest ei soovinud Poola sõjalise kampaania ajal mitmel rindel võidelda.

„Nõukogude jaoks oli tegemist pealesunnitud otsusega. Meie riigi juhtkond ei uskunud, et agressoriga on püsiv rahu võimalik. See ilmnes Välisluure Teenistuse arhiividokumentidest,“ kinnitas Narõškin. Vene välisluure direktori esitletud dokumentide kogumik hõlmab endas Jossif Stalini, NLKP Keskkomitee poliitbüroo ning Kommunistliku partei 2006-2015 aastatel avalikkuse ette jõudnud dokumente. 

Mittekallaletungilepingule kirjutasid 1939. aasta 23. augustil alla Vene välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ning Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. Dokument keelas osapooltel alustada üksteise vastu sõjategevust ning kohustas säilitama neutraalust, kui mõni kolmas osapool lepingupartnerit ründab. MRP salaprotokolliga pandi paika Ida-Euroopa jagamine Nõukogude Liidu ja Saksamaa mõjusfäärideks. Enam kui kahe kuu eest avaldati Molotovi-Ribbentropi pakt täies mahus ka digitaliseeritud kujul.