Maailm

Vene välisluure direktor: Nõukogude Liit oli sunnitud Saksamaaga mittekalleletungilepingu sõlmima (73)

Toimetas Aare Kartau, 15. august 2019, 15:03
Ribbentrop, Stalin ja Molotov ühel pool lauda, kus sõlmiti mittekallaletungileping Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel.Foto: TopFoto/Scanpix
Käesoleva aasta augustis möödub Molotovi-Ribbentropi pakti allkirjastamisest 80 aastat. Venemaa Ajaloo Seltsi esimees ning Välisluure Teenistuse direktor Sergei Narõškin esitles arhiividokumentide kollektsiooni: „Nõukogude Liit – Saksamaa: 1932-1941“. Ta väitis ettekandes, et NL oli sunnitud Saksamaaga mittekallaletungipakti sõlmima, vahendab Pobeda RF.

„Siin on terved dokumentide köited, mis on pühendatud Nõukogude Liidu ja Saksamaa suhetele sõjaeelsetel aastatel,“ teatas Narõškin ettekandes. Tema sõnul oli Natsi-Saksamaa Molotovi-Ribbentropi pakti algataja, sest ei soovinud Poola sõjalise kampaania ajal mitmel rindel võidelda.

Samal teemal

„Nõukogude jaoks oli tegemist pealesunnitud otsusega. Meie riigi juhtkond ei uskunud, et agressoriga on püsiv rahu võimalik. See ilmnes Välisluure Teenistuse arhiividokumentidest,“ kinnitas Narõškin. Vene välisluure direktori esitletud dokumentide kogumik hõlmab endas Jossif Stalini, NLKP Keskkomitee poliitbüroo ning Kommunistliku partei 2006-2015 aastatel avalikkuse ette jõudnud dokumente. 

Mittekallaletungilepingule kirjutasid 1939. aasta 23. augustil alla Vene välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ning Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. Dokument keelas osapooltel alustada üksteise vastu sõjategevust ning kohustas säilitama neutraalust, kui mõni kolmas osapool lepingupartnerit ründab. MRP salaprotokolliga pandi paika Ida-Euroopa jagamine Nõukogude Liidu ja Saksamaa mõjusfäärideks. Enam kui kahe kuu eest avaldati Molotovi-Ribbentropi pakt täies mahus ka digitaliseeritud kujul.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee