MINEVIKUHETK | 14. august: Roosevelt ja Churchill allkirjastasid Atlandi harta (4)

1941. aasta augustis oli II maailmasõda täies hoos – MRP oli oma tähtsuse kaotanud, Saksamaa oli vallutanud suure osa Euroopast ning äsja oli avatud Idarinne. Viimase suvekuu esimesel poolel kohtusid Atlandi ookeanil asuva Briti sõjalaeva HMS Prince of Wales pardal USA president Roosevelt ja Briti peaminister Churchill. Newfoundlandi saare lähedal sõlmisid mehed kokkuleppe, millega sõnastati II maailmasõja eesmärgid ning pärast sõda eksisteeriva maailmakorralduse põhimõtted. Allkirjastatud kokkulepet on nimetatud Atlandi hartaks.

Atlandi hartaga lubati II maailmasõja lõppedes anda igale rahvale õigus valida endale meelepärane valitsemisvorm. Samuti lubati mitte taotleda uusi territooriumeid ega nõustuda olemasolevate muutmisega. USA ja Suurbritannia kokkulepe oli aga pettumuseks – Nõukogude Liit suutis liitlaste seas läbi ajada nõusoleku, et põhimõte ei laieneks MRP tulemusel NSVL-iga liidetud riikidele. See nõudmine tegi kõige rohkem kahju Balti riikidele – Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust sõja lõppedes ei taastatud. Seetõttu on kokkulepet ka Briti ja USA poliitikute poolt kritiseeritud. Siiski oli harta mõjukaks propagandavahendiks sõjas Saksamaa vastu.

Kaheksa Atlandi hartas sisalduvat põhimõtet olid järgmised: 

• USA ega Suurbritannia ei taotle territoriaalset laienemist.
• Territoriaalsed muudatused peavad olema kooskõlas seda puudutava rahva soovidega.
• Igal inimesel on õigus väljendada vaba tahet.
• Sõjajärgselt langetatakse kaubandustõkked.
• Sõjajärgselt toimub ülemaailme majanduslik koostöö ning sotsiaalse heaolu parandamine.
• USA ja Suurbritannia töötavad selle nimel, et maailm oleks vaba hirmust ja viletsusest.
• USA ja Suurbritannia töötavad selle nimel, et meri jääks vabaks.
• Peetakse oluliseks, et sõja lõppedes kõik rahvad desarmeeruksid ning tulevikus loobuksid jõu ja agressiooni kasutamisest.