Küünlaleegi valgus väreles. Kitsa ärklitoa põrandal ja laual lebasid raamatuvirnad astroloogiast, meditsiinist ja alkeemiast. Nende kõrval seisis messingist kolmjalg ning kõige selle keskel istus pika habemega Michel de Nostradamus ja kritseldas tindiga oma ettekuulutusi.
Vähemalt niimoodi kirjeldas prantslane ise neid öid, mil ta oma tagasihoidlikus kodus Salon-de-Provence’is Lõuna-Prantsusmaal tundide kaupa planeetide positsioone uuris ning ennustusi koostas. Tema krüptiliste sõnamängudega ennustused rääkisid sündmustest, mis pidid toimuma mitu tuhat aastat hiljem tulevikus, ja tema kirjutatud 942 neljarealist värssi kindlustasid talle surematuse. Värsid on kogutud tema kõige tuntumasse teosesse „Centuries Astrologiques“ (pr „Astroloogilised ennustused“), mis näis ennustavat kõike Prantsuse kuningas Henri II surmast 1559. aastal kuni Hiroshima aatomipommini 1945. aastal ja rünnakuni Maailma Kaubanduskeskusele New Yorgis 11. septembril 2001.
Nüüdseks nii kuulus ennustaja sündis Michel de Nostre-Dame’ina 14. detsembril 1503 Prantsusmaal St-Rémy-de-Provence’is. Umbes 44 aastat hiljem sai Nostre-Dame’ist ladinakeelselt kõlav Nostradamus, kuid 1503. aastal ei viidanud miski vastsündinu erilisele ja hiilgavale tulevikule.
Samal aastal, mil ta ilmale tuli, ületas Kolumbus Atlandi ookeani neljandat korda ja Erfurti ülikoolis Saksamaal valmistus noor Martin Luther eksamiteks. Samal ajal pühkis üle Euroopa katk ning saatis 75 miljonit inimest hauda, ilma et keegi oleks suutnuks selgitada, miks. Ebausk lokkas ja inkvisitsioon määras ketseritele halastamatuid kohtuotsuseid.
Ajaloolased ei tea palju Nostradamuse noorpõlvest, ainsana teatakse kindlalt, et ta oli kaupmehe poeg ja juudi päritolu.
Loe Nostradamusest ja tema saladuslikest tekstidest lähemalt juulikuu Imelisest Ajaloost!
4 KOMMENTAARI