MINEVIKUHETK | 13. august: Hispaania pärilussõja veriseimas lahingus murti müüt Prantsusmaa võitmatusest

Hispaania pärilussõda oli 18. sajandi esimese poole üks suurimaid sõjalisi konflikte Euroopas, kus osalesid pea kõik Euroopa suurriigid. 1700. aastal pärandas järglasteta surnud Hispaania kuningas oma valdused Prantsuse kuninga Louis XIV pojapojale. Prantsusmaa ning Hispaania krooni ühendamine tekitas ülejäänud Euroopas ärevust. Prantsusmaa vastu moodustati suur allianss, kuhu kuulusid Inglismaa, Saksa-Rooma keisririik, Holland, Saksa riigid ja Portugal. Nad kuulutasid 1701. aastal Prantsusmaale sõja ning seadsid omakorda Hispaania troonipärijaks Saksa-Rooma keisri noorema poja Karli.

1704. aasta augustis toimus Blenheimi linna ääres märgiline lahing. Suure allianssi vägedes astus võitlusesse 52 000 sõdurit, kui Prantsuse ja Baieri ühisväkke kuulus aga ligi 60 000 sõjameest. Liitlasvägede selgroo moodustasid britid – ka armee ülemjuhatajaks oli Marlborough hertsog John Churchill (kuulsa Winston Churchilli esivanem). Vastasväe paigutas Blenheimi linnas kaitsepositsioonidele Prantsuse marssal, Tallardi krahv Camille d'Hostun. Verisest lahingust väljus võitjana suur allianss.

Liitlasväed kaotasid 12 000 meest, ent vastastel läks palju hullemini – hukkus 18 000 sõdurit ning vangi langes 13 000. Võidu tõttu õnnestus allianssil takistada prantslaste plaani vallutada Viin. Prantslased said 50 aasta jooksul esimese suurema militaarkaotuse osaliseks – Blenheimi lahinguga kaotasid nad oma alistamatu maine. Järgnevad kümme aastat tõid kaasa veel mitmeid suuri lahinguid Hispaania krooni pärilusküsimuse lahendamiseks.