Lähiajaloo üks kohutavam allveelaevaga juhtunud õnnetus juhtus Vene tuumaallveelaevaga Kursk. 115 meetrit pikk ning 16 000 tonni kaaluv K-141 Kursk ja selle 118 meeskonnaliiget hukkusid Barentsi merel 12. augustil 2000. aastal. Vene allveelaeva puhul oli tegemist tiibrakettidega varustatud hiiglasliku Oscar-II klassi allveelaevaga, mis võeti idanaabrite mereväe poolt kasutusse 1994. aasta detsembris. Kurski lahingust inspireeritud nimega alus kuulus Venemaa Põhjalaevastiku koosseisu.
Kursk valmistus 2000. aasta augustis suure lahinguõppuse käigus välja tulistama uut tüüpi torpeedot – see oli teadaolevalt saatusliku õnnetuse põhjuseks. Arvatakse, et ühest Tüüp-65 torpeedost lekkis äärmiselt ohtlikku ning hoolikat käsitlemist vajavat vesinikperoksiidil põhinevat kütust. Kahjuks puudus Kurski meeskonnal õnnetusega tegelemiseks piisav treening ning kogemus. Vesinikkütuse lekke tõttu tekkis tõenäoliselt tulekahju ning seejärel mitu plahvatust. Allveelaev vajus põhja ning ühtegi meeskonnaliiget päästa ei õnnestunud – 118 hukkunust õnnestus keerulise operatsiooni järel leida 115 meremehe säilmed. Kurski katastroofist alates ei ole Venemaa merevägi enam oma torpeedodes vesinikkütust kasutanud.
Kommentaarid