MINEVIKUHETK | 8. august: saarlased lõid Lihula lahingus rootslased Eestimaalt välja (3)

1220. aasta esimesel poolel hakkas tugevat huvi Eestimaa alade vastu üles näitama Rootsi kuningas Johan I. Tema sõjalaevastik maabus Läänemaa rannikul ning vallutas Lihula muinaskihelkonnas asuva linnuse, mis oli Eesti lääneosa üks tähtsam poliitiline keskus. Linnus kuulus ebakindlalt Riia piiskopi mõjualasse ning sinna pidi elama asuma Eestimaa piiskop Hermann, kes sinna konfliktide tõttu aga reaalsuses ei jõudnudki. Piiskop Albertile selline sündmuste käik ei meeldinud, ent ei alustanud otseselt rootslaste vastu sõjategevust. Rootslaste sissetung häiris ka veel ristiusule allutamata saarlasi.

Lihula linnust jäi kaitsma umbes 500meheline Rootsi kaitsevägi. Skandinaavia kroonikate kohaselt ründasid laevadega saabunud saarlased kaitserajatist 8. augustil. Suur vägi, millega liitusid tõenäoliselt kohalikud läänemaalased piirasid linnuse sisse ning neil õnnestus see võitluse käigus põlema süüdata. Rootslased tungisid seepeale välja, ent ei suutnud suuremale väele vastu hakata. Saarlastel õnnestus Lihula linnus vallutada ning allesjäänud kaitsjad tapeti.

Kuna Rootsi oli saanud Eestimaa läänerannikul hävitava kaotuse, ei üritanud kuningas Johan I enam Maarjamaa jagamises kaasa rääkida. Saarlastele andis märkimisväärne võit indu võõrvallutajate vastu edasi sõdida.