Hiroshima katastroof.Foto: Wikimedia Commons
Maailm
6. august 2020, 07:15

MINEVIKUHETK | 6. august: ameeriklased heitsid Hiroshimale laastava aatomipommi (11)

6. augustil 1945. aastal heitis Ameerika Ühendriikide pommitaja Enola Gay Jaapani edelaosas asuvale Hiroshima linnale aatomipommi. See oli esimene kord maailma ajaloos, kui sõjategevuses kasutati tuumarelva.

26. juulil kutsusid Liitlasvägede juhid Jaapanit tingimusteta alla andma, ähvardades vastasel juhul Aasia riiki kiire ja täieliku hävinguga. Jaapan eiras nõudmist, misjärel otsustas USA kasutada massihävitusrelva. Hiroshima oli sõja käigus jäetud sihilikult USA vägede poolt puutumata, et tekiks võimalus hinnata, millist kahju võib aatomipomm eelnevate kahjustusteta linnale tekitada. Pomm koodnimega Little Boy heideti Hiroshimale 6. augusti hommikul kell 8.15. Boeing B-29 sõjalennuki Enola Gay poolt teele saadetud 15 kilotonnise plahvatusjõuga massihävitusrelv lõhkes umbes 600 meetri kõrgusel linna kohal.

Plahvatuse tagajärjel hukkus kohe vähemalt 66 000 inimest. Suurem osa linnas asunud hoonetest hävis täielikult. Hiroshima muutus peaaegu olematuks. Pool tundi pärast plahvatust tekkis linna kohale tume pilv, millest sadas radioaktiivset ning surmavat musta vihma. Aasta lõpuks ulatus surnute arv juba vähemalt 120 000 inimeseni. Inimesed surid kümnete tuhandete kaupa radioaktiivse kiirguse tekitatud haigustesse. Pole võimalik täpselt väita, kui palju inimesi 6. augusti plahvatuse tagajärjel aastate jooksul oma elu kaotas. Nii Hiroshima kui ka kolm päeva hiljem toimunud Nagasaki tuumaplahvatus olid jõudemonstratsiooniks, mis pani Jaapani II maailmasõjas alistuma.