Lugejakiri: „Eestimaa laulu“ ajal võis küll lauluväljakule mahtuda 300 000 inimest (8)

Viimase laulupeo piletite müük lõpetati turvakaalutlustel, kui Tallinna lauluväljakule oli kogunenud üle 100 000 inimese. Kas siit võib järeldada, et 1988. aastal toimunud „Eestimaa laulu“ arvatavalt 300 000 osalejat on tugevalt ülehinnatud? Õhtulehele kirjutas lugeja Sirje Rohtoja, kes oli ise„Eestimaa laulul“ kohal.

„Alustan Eestimaa laulust. Olin seal ise kohal. Saabusin Võrust ja jäin hiljaks. Nagu öeldud, ei jõudnud me alguseks ja parkisime auto Lasnamäe tühermaale, nagu siis laulupidude ajal kombeks oli. Seejärel hakkasime sisse nihkuma (väljend on täpne) Lasnamäe väravast. Kõik kohad olid inimesi täis.

Esimese poole tunni või isegi pikema ajaga jõudsime vaevalt kallaku servani. Ikka rahulikult, paari sentimeetri kaupa. Kaasas olid lapsed, nelja- ja kümneaastane. Tasapisi jõudsime nii kaugele, et midagi ikka nägi ka. Igale inimesele oli maad kingade pikkuse ja keha laiuse jagu. Ei ees ega taga polnud mingit ruumi.

Õhk oli nii tihe, nagu täistuubitud linnaliinibussis. Kui me sealt ülevalt värava juurest imbuma hakkasime, tundus, et ei jõua kuhugi. Aga ilmselt mõni läks ikka ära ja teised tihenesid pidevalt. Hiljem tulijatena jäime ikka väga serva ja kaugele, aga lõpulaulude ajaks olime vähemalt muru peal, olgugi et ainult paari sammu jagu.

Vahekäike polnud näha, sest keegi ei saalinud ringi (poleks saanudki) nagu laulupeo ajal. Seal, kus laulupeol on müügipunktid, seisid ka inimesed nagu silgud pütis.

Nüüd käesoleva aasta laulupeo teise kontserdipäeva juurde. Meil oli istumiseks tekk. Ruumi võtsin nii palju, et pauside ajal sain pikali visata. Ja nii oli enamikul, kes maas istusid. Pinkide ala oli üsna tühi, rääkimata pingivahedest.

Ringisaalimine oli raske, aga mitte ilmvõimatu. Kõik servakohad olid täis müügikohti, aga mitte inimesi.

Olen insener, elan arvudega ja väidan, et „Eestimaa laulul“ sai olla 300 000 inimest.“