MINEVIKUHETK | 6. juuli: Mindaugas krooniti Leedu kuningaks

Mindaugase aega hakati lugema Leedu ajaloolise riigi alguseks. Ajalooallikatesse ilmub mees esimest korda 1219. aastal, kui ta on üks Leedu 21 vürstist, kes sõlmisid Galiitsia-Volõõniaga lepingu. See on ka esimene märk leedukate ühisest tegutsemisest. 21st vürstist viit nimetati vanemateks, nende seas oli ka Mindaugas. Peagi hakkas Mindaugas võimu enda kätte koondama, ühendades Leedu üheks riigiks. Sealhulgas võis ta pagendada mitmeid vürste – ka oma sugulasi.

1236. aasta Saule lahingu ajal nimetab Liivimaa vanem riimkroonika Mindaugast juba kogu Leedu valitsejaks. Kümme aastat hiljem võttis ta vastu õigeusu ning suurvürstil tekkisid konfliktid oma katoliku usku pöördunud vennapoegadega, keda toetas Riia peapiiskop. 1251. aastal läks ka Mindaugas ise roomakatoliku usku. 

6. juulil krooniti Mindaugas Rooma paavst Innocentius IV õnnistusel Kulmi piiskopkonna piiskop Heidenreichi poolt esimeseks Leedu kuningaks. Alates 1991. aastast tähistatakse toda päeva Leedus Riikluse päevana. Kroonimine toimus tollaste allikate kohaselt Vorutas, kuid ajaloolased pole täpselt selgusele jõudnud, kus see võis asuda.

Sõjaliselt eduka kuningana silma paistnud Mindaugas suri 1263. aastal. Ta oli naiseks võtnud oma venna Daumantase naise, mis tollele aga ei meeldinud. Daumantas tappis koos vürst Treniotaga Mindaugase ning tolle pojad Ruklyse ja Rupeikise.