Foto: Aldo Luud
Eesti
5. juuli 2019, 00:01

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas punaarmee Kilingi-Nõmme maha põletas (3)

Lootes Riia poolt lähenevate Saksa vägede peatset kohalejõudmist, olid metsavennad kohalike toel 3. juulil 1941  enda kätte võtnud Kilingi-Nõmme ja ümberkaudsed asulad. Päev hiljem saadeti Pärnust linna tagasi võtma umbes 150meheline üksus – mobiliseeritud kooliõpilased ja hävituspataljon.

Kui teade nende tulekust Kilingi-Nõmmele jõudis, kogus major Paul Lilleleht kokku arvata 70 jahipüsside, püstolite ja mõne üksiku vintpüssiga relvastatud meest ning kutsus appi Tihemetsa metsakooli mehi ja Mõisakülast piirivalvurid.

Lahingupaigaks valiti Liivamäe-alune, kus Pärnu poolt mööda põlluääri tulev maantee tegi mäkketõusul kaks kurvi. Õhtu eel jõudiski hävituspataljon kohale ja sattus kaitsjate tule alla. Lahing polnud kuigi pikk: tõelise sauna saanud hävituspataljon plagas Pärnu poole tagasi. Praegu väidetakse, et 68 neist sai surma. Vähem kui pool aastat pärast lahingut kirjutas toonane Eesti Sõna küll ainult 20 hukkunust.

Enne keskööd oli aga Pärnust saadetud tugevamini relvastatud üksus kohal ja võttis linna tagasi. 5. juuli hommikul pisteti põlema Saarde põllumajandustööstuse hoone ja lõpuks võttis tuld kogu Kilingi-Nõmme esinduslik Kiriku tänav. Maha põletati vähemalt 51 hoonet, kuuendik linnast. Sakslased jõudsid kohale alles 7. juulil.