Maailm

SURM OOKEANISÜGAVUSTES: miks on juhtunud kuus traagilist allveelaevakatastroofi (6)

Toimetas Aare Kartau, 4. juuli 2019, 14:53
USS ThresherFoto: Wikimedia Commons
II maailmasõjast alates on Venemaa, USA ning mitmed teised riigid kaotanud õnnetuste tõttu allveelaevu ning nende meeskondi. Esmaspäeval hukkus saladuslikus Vene süvaveeaparaadis tulekahju tõttu 14 mereväelast. Selle traagilise õnnetuse taustal on paslik meelde tuletada kuut kohutavat minevikus toimunud allveelaevaõnnetust.

Kursk

Lähiajaloo üks rängemaid allveelaevaga juhtunud õnnetusi on seotud Vene tuumaallveelaevaga Kursk. 16 000tonnine K-141 Kursk ning selle 118 meeskonnaliiget hukkusid Barentsi merel 12. augustil 2000. aastal. Aluse puhul oli tegemist tiibrakettidega varustatud hiiglasliku Oscar-II klassi allveelaevaga, mis võeti Vene mereväe poolt kasutusse 1994. aasta detsembris.

KurskFoto: Wikimedia Commons

K-19

K-19 oli üks kahest Nõukogude Liidu Projekt 658 esimese generatsiooni tuumaallveelaevast. Alus oli külma sõja ajal venelaste poolt rutakalt ehitatud – vastuseks USA-le võidurelvastumises. Teenistuskõlbulikuks kinnitati K-19 1961. aasta aprilli lõpus.

K-19Foto: Wikimedia Commons

Oma esimesel reisil, 4. juulil 1961. aastal, juhtus allveelaevaga õnnetus. K-19 tuumareaktor kuumenes üle, sest tekkis probleeme jahutusvedelikuga. Kiirelt valmistatud laevale polnud loodud tagavarasüsteeme, mistõttu pidid meeskonnaliikmed reaktori ülekuumenemisele lahenduse leidma. Enda elusid ohverdades valmistasid insenerid teise jahutussüsteemi, mis päästis allveelaeva uppumast. 22 meeskonnaliiget hukkus järgneva kahe aasta jooksul kiirituse tõttu. Kuna allveelaeval juhtus veel mitmeid õnnetusi, hakati seda nimetama Hiroshimaks.

Komsomolets

1984. aasta lõpus valminud 8000tonnine K-278 Komsomolets oli Nõukogude Liidu ründeallveelaev, mis testis uusi tehnoloogiaid. See oli ka läbi aja üks võimsamaid aluseid, mis suutis sukeldudes ületada 1000 meetri piiri. Kahekordne titaanist kere võimaldas sellel sukelduda kordades sügavamale kui USA allveelaevad, ning olla ka sealjuures tulistamisvõimeline. 

KomsomoletsFoto: Wikimedia Commons

Komsomolets uppus 7. aprillil 1989. aastal Barentsi meres. Tuumaallveelaeva mootoriruumis lahvatas tulekahju, mis läks kontrolli alt välja. Kuigi laev suudeti pinnale tuua ning suurel osal meeskonnast sellest väljuda, uppus alus viis tundi pärast õnnetust. Hukkus 42 meeskonnaliiget – neist 38 jääkülmas meres.

USS Scorpion

USS Scorpion oli 1960. aastal teenistusse võetud Skipjack-klassi tuumaallveelaev. See on üks kahest tuumaallveelaevast, mille USA on kaotanud – teiseks on USS Thresher. USS Scorpioni uppumist varjavad kahtlased asjaolud. Laev kadus 1968. aasta mais 400 miili kaugusel Assoori saartest. Selle pardal oli 99 meeskonnaliiget, kes kõik hukkusid. Vrakk avastati hiljem samal aastal 3000 meetri sügavuselt.

USS ScorpionFoto: Wikimedia Commons

USA merevägi on öelnud, et neil on hea ettekujutus, mis Scorpioniga juhtuda võis, ent pole selle kohta ühtegi detaili avaldanud. On arvatud, et katastroofi võis põhjustada pardal olnud Mark-37 torpeedolõhkepeade tahtmatu aktiveerimine või nende plahvatus.

USS Thresher

1961. aastal USA mereväe poolt kasutusele võetud USS Thresher SSN-593 uppus 10. aprillil 1963. aastal. See oli maailmas esimene tuumaallveelaevaõnnetus, ning tänaseni ka suurima ohvrite arvuga – 129. Vaid kahel allveelaeval toimunud õnnetustes on tänapäevani hukkunud üle 100 inimese – venelaste Kurskil ja USS Thresheril. Laevale sai saatuslikuks kehv kvaliteedikontroll.

USS ThresherFoto: Wikimedia Commons

Allveelaev sukeldus testimiseks ligi 400 meetri sügavusele, ent peagi kadus sellega kontakt. Viimase sõnumina sai päästelaev Skylark teada, et USS Thresheris oli toimunud tehniline rike. Peagi võttis sonar üles hääle allveelaeva purunemisest – see oli rõhu tõttu plahvatusega kokku tõmbunud. Merevägi leidis, et õnnetuse põhjustas tõenäoliselt torustiku rike. Selle katastroofi tõttu lõi USA merevägi SUBSAFE programmi, mis kindlustab, et tuumaallveelaevade kriitilistele komponentidele tehakse mitmeid dokumenteeritud kontrolle.

Hiina Rahvavabastusarmee allveelaev Nr. 361 ehk Suur Müür #61 võeti teenistusse 1995. aastal. Traditsioonilise diiselmootoriga süsteemil toiminud Ming-klassi alus loodi väidetavalt vastuseks võimsale USA Vaikse ookeani laevastikule. 

Allveelaev nr. 361Foto: AP/Scanpix

2003. aasta 16. aprillil juhtus 361 pardal õnnetus – allveelaeva diiselmootor ei lülitunud välja ning kasutas ära kogu laevas leiduva hapniku. Allveelaev oli olnud teel Kollasel merel toimuvale mereväeõppustele, mille tõttu pidi meeskond raadiovaikust hoidma. Õnnetusest saadi teada alles kümme päeva hiljem, kui meres hulpivat allveelaeva märkasid Hiina kalamehed. Tehnilise vea tõttu lämbus 70 meeskonnaliiget. See oli Hiina rahuaja suurim militaarne katastroof.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee