Maailm

AJALUGU | Tartu 1775. aasta suurpõleng – hukatus või õnnistus? (4)

Kalle Valge, 15. juuli 2019 19:55
JÕEÜLETUSKOHT: Tartu Kivisilla ehitamiseks annetas Vene tsaarinna Katariina II tervelt 25 000 rubla.Foto: Arhiiv

Kui kaks väiksemat 18. sajandi keskpaiga tulekahjut jätsid Tartule lootust omas rütmis edasi areneda, siis 1775. aasta suurpõleng kustutas selle lootuse kiiresti – maha põles kaks kolmandikku toonasest hoonestusest.

Millest suurpõleng alguse sai, ei tea ükski allikas kindlalt väita, kuid üldlevinud teooria on, et tulekahju pääses valla Rüütli 17 krundil asunud koolimaja kõrvalhoonest, mille hoovis matemaatikaõpetaja õlut tegi.

Tugeva tuulega kippus leek katusesse ning peagi kandus tuli juba kesklinna ning üle sildade Ülejõe piirkonda Emajõe teisel kaldal – püsti jäi vaid Jaani kiriku taha jääv hoonestus. Kusjuures sai ka Jaani kirik vaid pealmiseid kahjustusi, kuigi tulekahju alguspunkt asus täpselt kiriku kõrval. Tartu 18. sajandi olukorda tutvustab Tartu Linnamuuseumi arendusjuht Marge Rennit.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee