Saladin võtab vastu Guy de Lusignani allaandmispalve.Foto: Wikimedia Commons
Maailm
4. juuli 2020, 07:15

MINEVIKUHETK | 4. juuli: väsinud ristisõdijaid said Saladinilt lüüa

4. juulil 1187. aastal toimus Põhja-Palestiinas lahing ristisõdijate armee ning moslemi vägede vahel, millega nulliti eurooplaste kõik saavutused pühal maal.

1187. aasta juuli alguses olid ristisõdijad laagrisse jäänud Tziporisse, kui nad kuulsid, et Saladin ründab Tiberiase linna. Ristisõdijate vägedes olid sajad templirüütlid ning Hospitaliitide ordu liikmed. Viimaste võitlemisoskust hindas saratseenide väejuht Saladin kõrgelt. 3. juulil hakkaski kristlaste vägi mööda palavaid kõrbetasandikke Teberiase poole liikuma. Teekond oli raske ning neid kiusas veepuudus ning Saladini ratsavägi. Ristisõdijate olukord muutus joogiveeta öö järel veelgi halvemaks, ent nad marssisid järgmisel hommikul edasi.

Kui nad viimaks Saladini väe vastu astusid, polnud Jeruusalemma kuninga Guy de Lusignani juhitud armeest saratseenidele mingit vastast – nad lihtsalt ei suutnud võidelda. 30 000 moslemist sõdurit tapsid enamuse ristisõdijatest ning omandasid kristlaste reliikvia – tükikese ristist, millele Jeesus risti löödi. Saratseenide juht Saladin säästis Guy de Lusignani ning enamiku kristlastest aadlike elud, ent tappis isiklikult Reginald Châtilloni, kes oli murdnud vannet ning rikkunud vaherahu Saladini ning kristlike kuningriikide vahel. Moslemite väejuht lasi hukata ka kõik vangistatud templirüütlid ning hospitaliidid. Järgmisel päeval alustas Saladin sõjakäiku, millega ta võttis Jeruusalemma tagasi.