MINEVIKUHETK | 1. juuli: asteegid korraldasid konkistadooridele veresauna (1)

Ööl vastu 1. juulit ründas asteekide sõjavägi Texcoco järve kaldal hispaanlastest konkistadoore. Asteekide väe eesotsas seisis varasemalt hispaanlaste poolt röövitud juhi Moctezuma II poeg Cuitláhuac. Cuitláhuaci vägede suuruseks oli hinnanguliselt 50 000 sõjameest. Nende vastas seisis hispaanlasest konkistadoori Hernán Cortési sõjavägi, mis koosnes ligi 600-1000 hispaanlasest ning 20 000 kohalikust liitlasest.

Segastel asjaoludel korraldas hispaanlasest ohvitser Pedro de Alvaredo asteekidele Toxcatli festivali ajal rünnaku. Selle peale kogusid vihased asteegid sõjaväe kokku ning piirasid ümber Tenochtitlani saarelinna, kus hispaanlased parasjagu pesitsesid. Linna naasnud Cortés ei suutnud ka ise enam rahvahulki rahustada – Tenochtitlani inimestel hakkas otsa saama ka toit ning puhas joogivesi, mis tekitas lisapingeid. Asteegid olid tõstnud kõik linna viivad sillad üles, mis hispaanlased saarele sulges. Enne „kurba ööd“ käskis Cortés oma meestel ehitada mobiilne sild, millega nad saaksid põgeneda. Ta käskis hobustele laduda ka nii palju linnas leiduvat kulda kui võimalik. 

1. juuli öösel tabasid konkistadoore aga tapatalgud. Asteegid ründasid neid pimeduse varjus suurte jõududega ning Cortés kaotas suure osa oma sõduritest, kuigi tal endal õnnestus põgeneda. Paljud konkistadooride liitlased ja sõdurid uppusid Texcoco järve. Asteekide võit oli täielik – nad sundisid hispaanlaste sõjaväe linnast lahkuma. Samuti kaotasid võõrvallutajad enamuse oma varustusest ning kullast, mida üritati Tenochtitlanist välja viia. Suri 400-800 konkistadoori ning 2000-4000 eurooplaste liitlast. Asteegid kaotasid umbes 1000 sõjameest. Järgmisel aastal Cortés aga naasis suurte jõududega, tegi Tenochtitlani maatasa ning rüüstas selle tühjaks. See oli asteekide impeeriumile hävitav löök, millest enam välja ei tuldud.