Maailm

MINEVIKUHETK | 28. juuni: Sarajevos lasti maha ertshertsog Franz Ferdinand (3)

Ohtuleht.ee, 28. juuni 2020, 07:15
Hertsogipaar pärast esimest atentaadikatset Sarajevo linnavalitsuse hoone ees.Foto: Wikimedia Commons
28. juunil 1914. aastal lasti Sarajevos maha Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand. See sündmus oli otseselt I maailmasõja ajendiks.

Juuni lõpus alustasid Franz Ferdinand ning tema abikaasa Sophie ametlikku visiiti Austria-Ungari valdustesse kuuluva Bosnia pealinna Sarejevosse. Valitud päev oli mitmeski mõttes provokatiivne, sest sellega tähistasid serblased rahvuslikku leinapäeva. Franz Ferdinandile oli Bosniasse sõitmise plaan vastumeelne, ent tema keisrist onu Franz Joseph soovitas tal tungivalt minna.

28. juuni hommikul kell 10.15 tabas ertshertsogit esimene atentaadikatse. Hertsogipaari ründas anarhistlike organisatsioonide Noore Bosnia ja Musta Käe liige Nedeljko Čabrinović. 19aastane noormees viskas kõrgete külaliste auto poole käsigranaadi, mis plahvatas aga nende taga, vigastades hertsogipaarile järgnevas sõidukis olnud isikuid. Nii Franz Ferdinand kui Sophie jäid tollest intsidendist terveks. Čabrinović võttis ise sisse tsüaniidikapsli ning hüppas jõkke. Mürgikapsel oli aga aegunud ning jõgi oli äärmiselt madal – politseinikud võtsid noormehe peagi elusana kinni.

Serblane Gavrilo Princip, kes tappis hertsogipaari. Tollal 19aastane noormees suri mõne aasta pärast tuberkuloosi.Foto: Wikimedia Commons

Samal teemal

Franz Ferdinand otsustas pärast atentaadikatset minna haiglasse plahvatuses viga saanud ohvreid vaatama. Bosnia kindralkuberner Oskar Potiorek otsustas, et ertshertsog ja tema abikaasa peaksid ohutuse mõttes sõitma otse mööda Appeli kallast Sarajevo haiglasse. Juhile seda ei öeldud, kes pidi teel haiglasse valele tänavale sissesõidu tõttu tagasipöörde tegema. Moritz Schilleri kohviku läheduses, kus autojuht oli peatunud, ootas enda hetke järjekordne Musta Käe ja Noore Bosnia liige Gavrilo Princip. Ertshertsogi auto oli tagurdamisel tehniliste probleemide kätte langenud ning seisis paigal, kui serblasest Princip sõiduki kõrvale astus ning revolvriga Franz Ferdinandi ja Sophiet tulistas. Kell oli umbes 10.45. Esimene lask tabas Sophiet alakõhtu, teine ertshertsogit kaela.

Franz Ferdinandi surm oli üheks ajendiks, miks Austria-Ungari Serbia vastu sõja kuulutas. Sügavamaid põhjuseid, miks I maailmasõja alguse sai on küll mitmeid, ent selle otseseks katalüsaatoriks sai ikkagi Austria-Ungari ertshertsogi mõrv.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee