1592. aasta maal, mis võis kopeerida Hamelni kiriku aknamaalingut kirevates rõivastes vilepillipuhujast.Foto: Wikimedia Commons
Maailm
26. juuni 2020, 07:15

MINEVIKUHETK | 26. juuni: müstilise vilepillimehega kadus Hamelnis 130 last (1)

26. juunil 1284. aastal kadus keskaegsete allikate sõnul Alam-Saksimaalt Hamelni linnast 130 last. Traagika taga seisab müstiline kuju – vilepillimängijast värviliste riietega mees, keda hiljem nimetati ka „Rotipüüdjaks“.

Hamelni rotipüüdjast on mitmeid muistendeid. Kuulsaima loo panid kirja vennad Grimmid. Siiski peab olema lool mehest, kes Hamelnist vilepillimuusika abil rotid ning hiljem ka linnaelanike autuse tõttu nende lapsed välja meelitas, mingi tõepõhi all. Kirevates rõivastes vilepillimeest on kujutatud Hamelni kiriku klaasmosaiigil, mis pärineb umbes 1300. aastast. Kuigi kirik hävitati 1660. aastal, säilis selles mitmeid kirjutisi. Esimene lause, mis annab mingitki aimdust juhtunu kohta, pandi kirja 1384. aastal Hamelni linna kroonikaraamatusse: „Möödus 100 aastat meie laste lahkumisest.“ See lause annab vaid märku, et 1284. aastal juhtus linnas midagi traagilist.

Üks vanemaid kirjalikke teateid Hamelni vilepillimängija kohta tuleb Lünebergi manuskriptist, mis loodi umbes 1440. aastatel. Seal on kirjas: „Aastal 1284, püha Johannese ja Pauluse päeval 26. juunil, meelitati 130 Hamelnis sündinud last kirevate rõivastega pillimehe poolt minema, kes kadusid Koppeni lähedal hukkamiskohas.“ Oletatav koht, kus lapsi viimati nähti, on tänapäevane Bungelosenstrasse tänav, kus pole ka praegu lubatud muusikat mängida ega tantsida. Kuni 16. sajandini polnud Hamelni vilepillipuhuja lugudes ega illustratsioonides märkigi rottidest – need on tõenäoliselt hilisema aja lisatud väljamõeldis, et lugu hirmsam tunduks, sest rotid olid ju katkulevitajad ning selle sümbolid.

On ka võimalik, et Hamelni vilepillimees polnudki reaalselt elanud isik, vaid näiteks hoopis metafoor surmale. Tollal võis linna tabada teadmatu haigus, mille tagajärjel suur osa lapsi suri. Samuti võisid lapsed linnast lahkuda, et liituda nn Laste ristisõjaga, mis oli vaeseid ja noori hõlmanud rahvaliikumine 13. sajandi esimesel poolel. Linnaelanikud võisid ka abieluväliseid või koormaks jäänud lapsi ning orbe linnast läbi käinud värbajale müüa, kes need siis ida poole viis. Levinud on ka veelgi süngem hüpotees, et Hamelni vilepillipuhuja näol oli tegu pedofiiliga, kes linnas ringi hiilis ning öösiti magavaid lapsi varastas. Täit tõtt pole kummalise juhtumi ning veelgi müstilisema vilepillimehe kohta aga teada.