II maailmasõda jagas Korea kaheks eraldiseisvaks riigiks: põhjapoolne osa jäi kommunistlike jõudude kätte, lõuna pool valitses ameerikalik demokraatia. Kaks nii vastandliku ideoloogiaga naaberriiki ei saanud konfliktideta kaua eksisteerida. Peagi sai kahe riigi vahel alguse rohkem kui kolm aastat kestnud Korea sõda, mis oli oluline osa pärast II maailmasõda Nõukogude Liidu ja Lääneriikide vahel puhkenud külmast sõjast.
1950. aasta 25. juunil ületas 135 000 Põhja-Korea sõdurit Lõuna-Korea piiri ehk 38. paralleeli. Põhja-Korea valitsuse sõnul oli lõunanaabrite armee seda juba varem ületanud ning seega ise sõda alustanud. Põhja-Korea sai Nõukogude Liidult sõjalist abi – relvastust ning tanke. Selle eelisega vallutati Lõuna-Korea tormijooksuga – vaid kolme päevaga olid Põhja-Korea sõjaväelased Souli vallutanud. Ent Põhja vägedel ei õnnestunud täita esialgset plaani, mille kohaselt pidid nad kukutama president Syngman Rhee valitsuse ning tegema täielikult maatasa lõunanaabrite sõjaväe.
USA ning teised Lõuna-Korea liitlased ei suutnud edukalt Põhja-Korea sissetungi takistada, sest rünnak tuli ootamatult ning Lääneliitlaste väed olid juba suures osas demobiliseeritud. Kuigi Korea polnud ameeriklaste jaoks ülioluline pidepunkt, ei soovitud näidata end kommunismi vastu pehmena ning otsustati ÜRO lipu all Lõuna-Koreale abi pakkuda. Jaapanist saadeti appi USA avalikkuses kõrgelt hinnatud kindral Douglas MacArthur, kelle vägedel õnnestus Soul tagasi vallutada. Peagi olid ÜRO ühisväed Põhja-Korea tagasi üle 38. paralleeli löönud. See tekitas pahameelt aga ka Hiinas, kes Põhja-Korea poolel sõtta astus.
Pärast mitmeid veriseid konflikte ning suuri kaotusi mõlemas leeris, saavutati relvarahu 27. juulil 1953. aastal. Tolleks hetkeks oli rindejoon samas kohas, kus oli varem asunud 38. paralleel. Selle ümber rajati demilitariseeritud tsoon. Sõda lõppes üldjoontes patiseisuga. Tagasi löödi nii Põhja-Korea sissetung lõunasse ning ka ÜRO vägede sissetung põhja. Kokku hukkus konfliktis hinnaguliselt 2,5 miljonit inimest.
Kommentaarid