MINEVIKUHETK | 22. juuni: Saksamaa alustas sõjategevust Nõukogude Liidu vastu (82)

Operatsioon Barbarossa sai nime keskaegse Saksa-Rooma keisri Friedrich Barbarossa järgi. Sakslaste plaani kohaselt pidi nende edasitungimine toimuma kolmes järgus. Aasta lõpuks pidid nende väed vallutama Moskva, Leningradi ja tööstuslikult üliolulise Donbassi. Saksa kindral Friedrich Pauluse läbi viidud õppused eelneval aastal ei ennustanud juba siis Adolf Hitleri kinnitatud riskantsele plaanile täielikku edu. Siiski oli sakslaste rünnak vähemalt alguses paljulubav.

Mitmed vene ajaloolased on olnud seisukohal, et operatsioon Barbarossa sai Nõukogude luureorganitele teatavaks juba 11 päeva pärast selle kinnitamist. Siiski on selles teadmises mitmeid ebakõlasid. Igatahes andis Saksa saadik von Schulenberg 22. juuni varahommikul kell 4.30 Moskvas Nõukogude Liidu valitsusjuht Vjatšeslav Molotovile üle dokumendid, millega Saksamaa kommunistlikule suurriigile sõja kuulutas.

Barbarossa plaani käivitamine oli sakslaste sõnul vajalik Nõukogude Liidu esmarünnaku ennetamiseks. Sakslased olid kaks nädalat oma endisest liitlasest kiiremad, sest venelaste teoreetiline „Päev M“, millega plaaniti sakslasi rünnata, oli oletatavalt 6. juulil.