MINEVIKUHETK | 17. juuni: indiaanlased ründasid Rosebudi lahingus ootamatult ameeriklasi (6)

1876. aasta kevadel oli USA sõjavägi vallutanud Lakota ja Cheyenne'i indiaanlastele kuulunud suured alad, ent põliselanikud polnud nõus ultimaatumiga, et taganeda Dakota ja Nebraska reservaatidesse. USA armee brigadir George Crook viis suve hakul 1050 sõdurit ning nendega koostööd tegevat 260 indiaanlast Rosebudi orgu Montanas. Ameeriklaste luurajad olid seal märganud Lakota ja Cheyenne'i indiaanlaste kogunemispunkti.

17. juunil ründas Lakota sõjapealiku Hullu Hobuse juhitud ühisvägi ameeriklasi. Pärismaalaste vägi oli arvuliselt Crooki armeega võrdne, ent nad tabasid üllatunud ameeriklasi ootamatult. Pärast kuut tundi sõdimist, kutsusid indiaanlased oma väed tagasi. Crooki väed hoidsid oma positsiooni, ent ei suutnud mingeid edusamme teha. Lahing jäi patiseisu, ent sellest võitsid rohkem Lakota ja Cheyenne'i indiaanlased. Mõlemalt poolelt hukkus üle kümne inimese, kuid Crooki üks kolonn oli niivõrd vigastatud, et brigadir pidi ootama kaks kuud enne edasi tungimist.

Vaid kaheksa päeva pärast Rosebudi lahingut liitusid Hullu Hobuse juhitud väed teiste indiaanlastega ning lõid Väike-Bighorni lahingus piinlikult kindral George A. Custeri vägesid. Mitmed ajaloolased on seisukohal, et kui Crook oleks suutnud Rosebudi lahingus pärismaalasi võita, ei oleks Custeri viimane võitlus nii katastroofiliselt välja kukkunud.