Razin sündis 1630. aastal Voroneži lähedal külakeses. Temast on ajalukku jäänud esimene märk siis, kui ta läks 1661. aastal diplomaatilise missiooniga Doni kasakate juurde. Järgnevalt ilmus mees pilti kuus aastat hiljem, kui ta juhtis röövlibandet, kes küsisid Volgal sõitvatelt veesõidukitelt illegaalset n-ö tollimaksu.
Vene rahvas oli 17. sajandi teisel poolel raskes seisus, mõjutatuna Poola ning Rootsi pikkadest sõdadest. Paljud talupojad otsisid koormistest vabanemist just Razini ja tema kasakatest kamraadide juurest. Sama tegid ka mitte-venelastest etnilised grupid, keda valitsus taga kiusas. Razini armee ründas nii Vene kui ka Pärsia asulaid, kogudes rikkust. 1670. aastal asus Razin ründama tsaari kindlustatud linnu Volga kaldal. Kui kasakate vägi mõne linna vallutas, toimus seal suurem orgia ja joomine, mis viis loomastunud tegudeni kohalike suunas.
Kui Razini metsik sõjavägi oli kasvanud 20 000 meheni, hakkas reaalselt muretsema ka tsaar Aleksei, kes saatis kasakate vastu sõjaväe vürst Juri Barjatinski alluvuses. Lääne-Euroopa militaartehnikaga väljaõppe saanud armee jaoks polnud 1670. aastal Razini tahumatu sõjavägi mingiks vastaseks. Kasakate liider põgenes ise Doni äärde, ent 24. aprillil 1671. ta tabati ning anti üle tsaari võimudele.
Sama aasta 16. juunil toimus Moskva Punasel Väljakul Razini piinamine ning hukkamine. Mees kuulas rahuga talle esitatud süüdistusi ning ütles „Andestage mulle.“ Timukas lõi esmalt kirvega otsast Razini parema käe, seejärel vasaku jala. Hukkamisel oli ka Stenka veli Frol, kes venna piinu nähes karjus, et teab inimeste nimesid, kes pole tsaarile ustavad. Stenka jõudis veel vennale vastu karjuda oma viimased sõnad „Jää vait, koer!“, enne kui timukas tal pea maha lõi.
Kommentaarid