ARENG: Tšernobõlis juhtunu on hirmus meenutus tuumaenergeetika ohtudest, kuid seal oli kasutusel teise põlvkonna reaktor. Tänapäeval räägitakse juba plahvatuskindlat kütust kasutavast neljandast põlvkonnast.Foto: Volodymyr Repik/AP/Scanpix
Eesti uudised
14. juuni 2019, 15:29

ASJA TUUMANI: Eestisse võib kerkida tuumajaam aastaks 2032 (53)

Eesti on tuumaohus! Soome, Rootsi, Venemaa – kõikjal on tuumajaamad, milles asjade untsumineku korral võib olukord muutuda radioaktiivseks ka Maarjamaal. Miks mitte haarata siis härjal sarvist ja ehitada ka Eestisse jaam, mis kõik siinsed energiavajadused rahuldaks?

Eesti on tuumaohus! Soome, Rootsi, Venemaa – kõikjal on tuumajaamad, milles asjade untsumineku korral võib olukord muutuda radioaktiivseks ka Maarjamaal. Miks mitte haarata siis härjal sarvist ja ehitada ka Eestisse jaam, mis kõik siinsed energiavajadused rahuldaks?

Äsja lõppenud „Tšernobõli“ telesari tuletas üle maailma meelde tuumaenergia pahupoolt. Mündi teine külg on aga see, et põlevkivist elektri tootmine on kallis ja varem või hiljem tuleb see sootuks lõpetada. Ideaalis tuleks kogu energia taastuvallikatest, aga ideaalide püüdmine võtab aega ja tuumajaam annaks sel teel juurde iseseisvust ja julgeolekut. Eestisse saaks ehitada väikese kõrgtehnoloogilise reaktori, mille ohuaste oleks meeletult väiksem Narva taga paiknevast ja 50 aasta vanusest Sosovnõi Bori jaamast.

Tšernobõli õnnetuse mainimine tänapäevase tuumaenergeetika kontekstis on veidi ebaaus. Ukrainas õhku lennanud neljas reaktor oli pärit teisest põlvkonnast, praegu on kasutusel kolmanda või isegi 3+ põlvkonna tuumajaamad ning 2025-2027 peaks tööle hakkama maailma esimene turvalis(ema)t vedelsoolkütust kasutav neljanda põlvkonna reaktor. Taoline võiks sobida Eestissegi.

Edasi lugemiseks: